Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Nikolai Imetegija", 19.saj. (puit, segatehnika, kullatud)
Mälestise registri number 20414
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 03.02.1999
Registreeritud 03.02.1999
Mälestise vana number 10 III 14 a-3

Paikvaatlused(1)

Seisund: varastatud

Paikvaatluse kuupäev: 28.06.99

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoonil on religioosne ja kunstiline väärtus, olles näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 12.01.2004.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1998. a.
Varastatud 27/28. juunil 1999. a.

Sisestatud: 12.01.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: kullatud, segatehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: vm. 31,5 x 29 cm, kappraamistus 70 x 57 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon kuulub tüüpi, mille puhul rõhutatakse Nikolai Imetegija (“Св. Никола Чудотворец”), 4. sajandil Myra piiskopi rolli ristiusu algupärasuse kaitsjana. 4. sajandil olid levinud erinevad hereetilised liikumised. Legendi järgi astus Nikolai välja ariaanluse nimelise hereesia vastu. Nikaia kirikukogul tekkis konflikt Nikolai ja Ariuse vahel, mille tagajärjel otsustati Nikolai piiskopiseisusest tagandada. Samas muutis aga tehtud otsust mõnede kirikukogu liikmete poolt nähtud nägemus, kus Kristus ise
ulatas Nikolaile evangeeliumiraamatu ja Jumalaema tagastas talle
konfiskeeritud omofori. Viimast ongi kujutatud kahes väikeses
medaljonis, mis paiknevad ikoonil kahel pool Nikolai kujutist.
Ikooni veeristel on kaks väikest pühakufiguuri : märter Hermülos
ja vaga Eutümios.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 17.04.2008.