Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter 24 tulega, 19.saj. (messing)
Mälestise registri number 20674
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 09.02.1999
Mälestise vana number 122-k

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Kroonlühter on muinsuskaitse alla võetud näidisena tolleaegsest kiriklikust tarbekunstist.

Sisestatud: 23.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 122.

Sisestatud: 23.03.2007.

Aruanded


Restaureerimisearuanne. Suure lühtri ja rasvataldrikute renoveerimine. 2002. (paikneb MKA arhiivis)

Sisestatud: 05.08.2015.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, pronks.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19. sajandi II pool
Mõõtmed: Mõõtmine asukoha tõttu raskendatud.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kroonlühter on pronksist valatud ja messingist trugitud detailidega, valmistatud 19. sajandil. Kroonlühtri tüves koosneb jõuliselt profileeritud analoogilistest mõikaga detailidest, tüvese allosas paikneb väike kera mõikaga keskel. Tüvese lõpetab profileeritud nupp. Lihtsatest S-kujulistest haaradest koosnevaid kroone on kaks. Algselt on kroonlühter kavandatud 30 tulele. Alumises reas on kuus põhihaara, millest igaüks on kandnud nelja küünalt. Ülemises reas on kuus üheküünla-haara. Kõik haarad on kaunistatud ümaraotsaliste keerduvate motiividega. Rasvataldrikud on lamedad, küünlapiibud koonusekujulised. Tüvese ülaosas kinnitusrõnga juures on kuus S-kujulise varrega lille kujutavat ehishaara.
Kroonlühter varastati kirikust 1980. a. lõpus, saadi tagasi, kuid osa haarasid jäi kadunuks. Kultuuriministeerium korraldas selle vargusejärgse restaureerimise 1982. a., 1983. a. paigaldati lühter taas kirikusse. 2001. aastal on kroonlühter puhastatud ja haarade ümberpaigutamise teel restaureeritud korrektse 24-tulelise lühtrina. Alumise haaraderea põhihaarad kannavad igaüks kolme küünalt. Kroonlühter on küünaldele.
Asukoht: ida poolt II.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 23.03.2007.