Mälestise ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 273.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. sajand
Mõõtmed: -
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kantsel ja kõlaräästas on pseudogooti stiilis. Kantsel nagu kogu ülejäänud uusgooti vormides sisustus on valminud tollase Tartu Ülikooli arhitekti Reinhold Guleke projekti kohaselt kiriku rekonstruktsiooni käigus 1887-1889. Kantsel on valmistatud puidust tisleritööna ja kaunistatud nikerdatud ehisdetailidega. Kantsel on kaetud helepruuni ja beeži õlivärviga. Kantsli ja trepipiirde seinapaneele kaunistavad gooti arhitektuurile iseloomulikud teravkaarsed aknamotiivid, mis toetuvad kahele piilarile ja on valgmiku osas liigendatud kolmik- ja neliksiirudega. Kantsli kuuekandiline jalg on liigendatud sihvakate peenikeste piilaritega, mida lahutavad ülal kolmiksiirud. Kõlaräästast katab fiaalide, ristlillikute, neliksiirude ja teravkaartega kujundatud tornikiiver, mille tipus asub rist. Kõlaräästa serva üla- ja allosas on ristimotiiviga ornamendiriba.
Asukoht: pikihoone põhjaküljel.
Kirjandus:
- Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud. Toim. B. Ederma, A. Jaik. Tartu: Konst. Jaik´i Kirjastus, 1939, lk. 96.
- Alttoa, Kaur. Eesti kaunimad kirikud II. Äksi Andrease kirik. – “Eesti Kirik”, 23. 03. 1994.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.