Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter kolme tulega, 19.saj. II pool (pronks, kullatud)
Mälestise registri number 20741
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 09.02.1999
Mälestise vana number 6-k

Paikvaatlused(2)

Seisund: varastatud

Paikvaatluse kuupäev: 29.09.00

Menetleja: Kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja, Linda Lainvoo

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 6.

Sisestatud: 13.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks, messingplekk.
Tehnika: kullatud, stantsitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. sajandi II pool
Mõõtmed: seinaplaat 15 x 9,5 cm, üldlaius 26 cm, ulatus seinast 22 cm,
haara pikkus 10 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Seinalühter on lakoonilise vormiga, pärinedes 19. sajandi II poolest. Lühtri seinaplaat, haarad ja küünlapiibud on pronksist valatud, rasvataldrikud on messingplekist stantsitud. Lühter on kullatud. Seinaplaat on mõõtudelt väike ja kujundatud tagasihoidliku akantusornamendiga. Kolmeharulise põhihaara kinnituskohta seinaplaadil ümbritseb munavööt, haarade lahknemiskoht on ehitud lilleõiega. Haarad on tugevasti keerduva kujuga, nende sisemised otsad on lamedaks pressitud kandilise vormiga. Rasvataldrikud on lamedad, süvis paigutatud ülespoole; küünlapiibud kitsaservalised ja mõõduka paisutusega. Nii rasvataldrikuid kui küünlapiipude külgi ehivad peenikest helmisnööri meenutavad ehisribad.
Seinalühter on seatud elektrile. Seinaplaadi juurest hargnevad elektrijuhtmed on lühtri tagasihoidliku vormi suurel määral varjutanud.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 13.03.2007.