20776 Seinalühter kolme tulega, 19/20.saj. (messing, pronks)

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter kolme tulega, 19/20.saj. (messing, pronks)
Mälestise registri number 20776
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 09.02.1999
Mälestise vana number 255-k 11
Mälestise liik kunstimälestis
Üldvaade. Foto: E. Saariste 1977
Üldvaade. Foto: E. Saariste 1977

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ei olnud võimalik vaadelda, varastati ajavahemikus 30.07-05.08.1995.a.
Inspekteeris KKT koostaja, kunstiajaloolane Külli Erikson.

Inspekteerimise kuupäev: 29.09.00

Menetleja: Kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja, Linda Lainvoo

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Kirjeldused(2)

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 255:11

Sisestatud: 14.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, pronks.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19/20. sajand
Mõõtmed: seinaplaadi Ø ca 18 cm, üldine h 32 cm, suurim kaugus seinast 32,5 cm, haara pikkus 19 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Seinalühtri detailid on messingist trugitud ja pronksist valatud. Kolm S-kujulise vormiga haara kinnituvad seinaplaadi küljes olevale haarataldrikule. Rasvataldrikud on mõõduka süvisega, küünlapiibud koonusekujulised ja sügavad. Haarad kinnituvad ümmarguse messingist seinaplaadi külge, mis ülal on kaunistatud valatud ristiga.
Lühter on seatud elektrile.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 14.03.2007.