Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kaarma kirik
Mälestise registri number 20797
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
X-koordinaat 412738.35
Y-koordinaat 6468583.26
Mälestise vana number 336
Ava kaardil

Paikvaatlused(27)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 08.11.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Lääne- Eesti suurim ja kujundusrikkaim sakraalhoone.

Sisestatud: 19.01.2007.

Kirjeldus


Kaarma Peetri ja Pauli kirikul oli algselt ühelööviline
kolme võlvikuga pikihoone, O-s kitsam 4-nurkne koorivõlvik, selle N-küljel ühekorruseline käärkamber. W-fassaadil oli portaali kohal püstaken, otsaviilus puust kellaärkel. Torn puudus. Algkirikul olid kant kividest nurgaketid, kaldlõikega sokliliist, profileeritud räästakarniis, kitsad tugipiilarid (hiljem tugevdatud), pikad kitsad ehisraamistikuta aknad (allosas kinni müüritud), mille lamedalt teravkaarsed müüriavad väljapoole märgatavalt avarduvad, ja kaks tähelepanuväärset teravkaarportaali. W-seinas (tornimüüriga osaliselt varjatud) on 2-astmeline sammasportaal (sambatüvesed hävinud), mille arhivoldimõikal on seitse profileeritud tüvesevõru ja kaarava all kolm rõhtsat põikmõikakest. Sammaste baasiprofiil koosneb kahest ümarvöödist ja nende vahele lükitud rihvast, alumist ümarvööti kaunistas nurgaleht. N-portaalil (kinni müüritud) on kolmik-ümarkaarne tümpanoniava; palendi astmenurgas on samba asemel turbaga servista-tud post, mida talumi vahendusel jätkab arhivoldimõigas; turba mõlemal küljel on rihvad, mis turba allotsa juures ühinevad kahe tõusva lainevormina, kuid ülal talumi all lehepaarikutena. Raske kraena eenduv lai välisaste moodustab hoone sokliga seotud pideva raamistuse. Portaalid tegid Vestfaali ja Saksi kunstiringist tulnud erinevad meistrid. — Interjööris on algsel kujul säilinud ainult koor, kus kuplita oli laotud ristvõlvil on 4-nurkse ristlõikega kilpkaared ja diagonaalroided, mis toetuvad vikkelsammastele. Kahe postiga eendtoed nurkades päädivad profileeritud talumiliistuga, mille all postide vahel oli kas konsool või rippkolonett (säilinud vaid kapiteelid). Analoogsed olid ilmselt ka pikihoone võlvid, kus vööndkaari toetasid püstiste külgastmetega pilastrid (sama Valjala kirikus). — Nõrga vundamendiga seinte väljavajumise tagajärjel varisesid pikihoone võlvid ilmselt juba 13. s. ja asendati seejärel puulaega. 15. s. algul püstitati W-küljele 4-nurkne torn, mille O-sein toetub W-viilule (kivi-osa kõrgus 25 m, kiiver 13,9 m) ja alumine korrus moodustab lahtise eeskoja. 15. s. II v. võl-viti pikihoone Tallinna meistrite juhtimisel uuesti ja muudeti 2-lööviliseks; tugipiilareid tugevdati kapitaalselt. Uut ruumipilti iseloomustavad tugevate vööndkaartega seotud servjoonvõlvid, mis toetuvad saledatele 8-tahulistele piilaritele ja vanadele eendtugedele. Tallinna-päraselt profileeritud vööndkaarte otsad koonduvad pärjana ümber piilarite talumi Piilarite tüvesel on kiriku kaitsepühakute kujutised ja patroonide vapid, sokliastmel sümboolsed reljeef kujutised nn. metsikust jahist ja paradiisi tuvidega elupuust (vrd. Padise kloostrikiriku konsoolidega). Käärkamber on 2-võlvikuline ja piscinaga. Seda täiendati pärast pikihoone võlvide varingut II korrusega, kus on suur kamin, mille kummi esikülge kannab erandlik hammaskaar. Võimalik et müüritrepiga ühendatud uut korrust käsutasid palverändurid ööbimispaigana. Ukseava koori N-seinas on uusaegne(viis arvat. oreliväärile]. Rikkalikest keskaegsetest seinamaalingutest on koori välisküljel säilinud räästaaluse laia palmettfriisi katkendeid ja koori siseküljel eri aegadest pärinevaid dekoratiivseid ja figuraalseid osi. Illusionistliku ümar akna kujutis on restaureeritud. 1990. a-te alguses taastati pikihoone katust 3,5 m võrra kõrgendades tema esialgne kuju, ühtlasi taastati algkiriku juurdekuulunud ning hilisemate massiivsete tugipiilarite varjul osaliselt säilinudalgupärased saledad tugipiilarid pikihoone N- ja S-küljel (taastamisproj. 1990, arh.T. Parmakson). — Sisustuses kolm keskaegset altarimensat, ristimiskivi (13. s.)r puuskulptuur «Joosep» (Põhja-Saksa koolkond, u. 1450), hilisgooti tiibaltar (valmistatud Lübeckis, kingiti kirikule 1547; skulptuurid enamikus Saaremaa Muuseumis), renessansskantsel(J. Jakobson, 1645), barokk-epitaaf (N-portaali kohal, polükroomne puunikerdus, 17. s.II p. kaks raidkivist epitaafi (17. s.), kaks vapp-epitaafi (polükroomne puunikerdus, 17.ja 18. s.)- (Villem Raam, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 25.01.2008.

Ajalugu


1270.a. alguseks oli kirik piiskop Hermanni eestvõttel tõenäoliselt üles ehitatud. Torniportaali kohal paiknev kivitahvel viitab kiriku valmimisele 1407.(mis arvatavalt on siiski W-küljele 4-nurkse torni valmimis aasta), pikihoone võlviti kahe lööviliseks Tallinna ehitusmeistri juhtimisel 15.s. II v.
Suurem remont toimus 18.s. esimesel poolel. 19.s. ehitustegevuse kohta puuduvad andmed. 20.s. alguseks oli kiriku seisukord muutunud avariiohtlikuks. Sama on jätkus ka sajandi teisel poolel.

Sisestatud: 25.01.2008.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Kaarma_kirik
------------------------------------------------------------

- Kaarma kiriku vana altar jõudis Saaremaa muuseumi kabelisse (Saarte Hääl 17.11.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/11/17/kaarma-kiriku-vana-altar-joudis-saaremaa-muuseumi-kabelisse/

Sisestatud: 13.05.2011.