Mälestise tunnus

Saare-Lääne ehituskunsti varane näide.

Kirjeldus

Algkirik koosneb kahe võlvikuga ühelöövilisest pikihoonest ja kitsamast 4-nurksest koorist ja tornivõlvikust, mis suure kaarava abil on pikihoonega ühendatud. Torni ehitamise mõte ja torni pikihoonega ühtne laius olid Saaremaale erandlikud (hilisem analoog Pöides). Motiiv pärineb Vestfaalist ja osutab ilmalikule valitsejale (ordule) määratud ruumile. Tornivõlviku N-seinas on kõrgelt algav müüritrepp, kust ohu korral pääses võlvi-pealsesse pelgupaika (anal. Valjala kiriku müüritrepiga). Eksterjöör on liigendamata, sokliaste harvaesineva profiiliga, W-seinas ümaraken, külgseintes kitsad teravkaarsed aknad, kooriviilus erandlikult petiknišid. Portaale on kolm: W- ja N-seinas lamedalt teravkaarsed ning koonduvad astmiksammasportaalid, S-seinas kolmikkaarelise ukseavaga portaal, mille teravkaarse tiheda profileeringu ümarvöödid lõpevad sarvekujulise astmega (motiiv Baltikumis ainuesinev, pärineb Kesk-Euroopa hilisromaanikast). Interjööri ruumipildi määravad kontsentriliste ringidena laotud kõrged kuplitaolised ristvõlvid (nn. domikaalvõlvid). Dekoratiivse funktsiooniga roided koorivõlvis on neid erandina kuus on teravaseljalised, toetuvad pikihoones koos kilp- ja vöönd- kaartega astmelistele eendtugedele nagu Valjala ja Kaarma kirikus, kooris tüvesevõruga sambaile (hiljem kordub see motiiv Karja ja Pöide kirikus). Rippuvalt eenduvad päiskivid on Valjala eeskujust lähtudes 4-nurksed, päiskivi kooris erandlikult nuiakujuline; dekooris hilisromaani akantuse-motiivid ja varagooti punga-ning lehepaarikud (analoog Varnhemi kloostrikirikus). Koori N-seinas kaks 14. s. seinanišši Kuressaare piiskopilinnuse meisterkonnalt. Pikihoone päiskive ümbritseb 13. s. säilinud sekotehnikas maalitud päi-kesemotiiv. Sisustuses renessanssstiilis altarisein (1591), hauaplaat vappidega (16. s.j, vaskbraa (16. s.), kantsel (1604, 1796), epitaaf (17. s.), vappepitaaf (17. s.), marmorist hauamonument (18. s.), klassitsistlikud väärid, orel (1805, J. A. Stein).
( V.Raam, Eesti Arhitektuur)

Ajalugu

Koor rajati tõen. enne 1254 maajagamist, mil kihelkonna maad ja kiriku patronaadiõigused jaotati võrdselt piiskopi ja ordu vahel. Ehitamist ühiselt jätkates püstitati pikihoone seinad ja W-torni alumine korrus. Saarlaste ülestõus 1260—61 arvat. seiskas ehitamise. Ohustatud piiskop loovutas 1261 pooleli ehituse ordule, nõudes vastutasuks nähtavasti tornist kui sõjalise iseloomuga ehitusosast loobumist. Ehitamist jätkates piirdus ordu valminud tornivõlvikuga, ühendas selle pikihoonega ja rajas kiriku S-küljele eeskoja. Järgnes kogu hoone võlvimine. Kirik valmis arvat. 13. s. II p. keskel. 19. s. ehitati käärkamber, 1899 W-seina ette neogooti kiivriga torn. Torni fassaadi paigutati algkiriku N-portaal, W-seina ümaraken ehisraamistikuga ja S-eeskojale kuulunud neliksiiraken. Algselt viiluluugis paiknenud kellad viidi 1638 rannavallile püstitatud kellatorni.

Ajalugu

Ehitusajaloost jarestaureerimistest (väljavõte dpkumendist: Kihelkonna kirik. Siseviimistluse uuringute aruanne ja restaureerimisprojekt. Rändmeister 2003.):
13.sajandist on kirik põhijoontes püsinud muutumatuna kuni 19.sajandini.
1805 - oreli ehitus. Villem Raam seostab selle perioodiga ka käärkambri ehitamise, mis tõi kaasa kooriruumi põhjaseina pikihoone-poolse akna kinnimüürimise.
1897-1899 - läänetorni ehitus. Sissekäigule paigaldatakse keskaegne põhjaportaal.
1937.a. otsus (allikas EELK Konsistooriumi arhiiv) lammutada mõisnike koor (eh. 1912?). Maha võeti rõdu II korrus ja trepp.
1938 - otsustati katta seinte allosa puitpaneelidega ja järgneval aastal kirik seest värvida.
1939 - remondi aruanne: eriti ilusa mulje jätsid koor ja orel. Ka muus osas on kirik seesmiselt väljanägemiselt muutunud täiesti ja jätab, võrreldes endisega soliidse mulje. Siseremont maksis 3700 krooni.
1955 - kiriku tehnilise ülevaatuse akt: seinte viimistlus üldiselt hea, kohati niiskuskahjustusi (krohvi-, värvi pudenemine, rohevetikas), osa aknaklaase katki. Käärkambri lagi ja põrand on korras.
1960ndad - koori alune paneel on pehastunud ja tuleb välja vahetada.
1976 - kirik vajab valgendamist.
1980 - vitraažide paigaldamine (D. Hoffmann).
1990.a. II pool - välismaist raha jätkus torni ja põhjaseina (aasta hiljem) krohvimiseks. Põhjaseina krohvinud "Saare EREK" jättis seina värvimata, kuna kartis niiskuskahjustusi.
2002 - alustati katuseehitustöödega (OÜ Fransiskus).

Kaitsevööndi ulatus

Mälestiste kaitsevööndid on vastavalt seadusele 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Meedia

-Kihelkonna kirik kutsub
http://www.eestikirik.ee/content/view/1441/39/

Meedia

http://et.wikipedia.org/wiki/Kihelkonna_kirik