Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Kuressaares Lossi t. 7
Mälestise registri number 20867
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 330
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis asutushoone (106003637)

Inspekteerimised(5)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 26.03.19

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Hoone on kohaliku klassitsistliku stiili iseloomulik näide.

Sisestatud: 14.02.2004.

Mälestise kirjeldus


Kahekorruselise kõrge poolkelpkatusega elamu kergelt eenduvat keskrisaliiti liigendavad kuus raidkapiteelidega pilastrit. Sümmeetrilist fassaadi kaunistavad akende ja uste raidkiviraamistused ja dolomiidist nurgarustika. Katuse kolmnurkfrontooni viiluväljas on raidraamistuses ümaraken. Peafassaadi keskel II korrusel on konsoolidele toetuv sepisrõdu. Algne plaanilahendus ei ole säilinud, stiilne sisetrepp on lammutatud.

Sisestatud: 26.01.2007.

Mälestise ajalugu


Klassitsistlikus stiilis hoone on ehitatud 18. saj. lõpus. See oli üks esimestest suuremahulistest kivihoonetest linna peatänava ääres. 19. saj. keskel ehitati juurde hoovitiib. Praegu asub hoones politseiprefektuur. Hoone fassaad on restaureeritud 2001. a.

1786. aastal oli praeguse politseimaja (Lossi tänav 7) omanik Karl von Güldenstubbe, kes viis aastat hiljem (1791) ostis endale Lööne mõisa. 1803. aastal abiellus tema tütar Karl von Buxhoevedeniga ja nii läks mõis XIX sajandi teisel poolel koos Kuressaares Lossi tänav 7 asunud majaga Buxhoevedenite perekonna valdusse.
Politsemaja ajaloost, Urmas Kiil, Saarte Hääl, 26.01.2007: 1784. aastal asus kubermangu pealinnast Riiast Kuressaarde elama Liivimaa viitsekuberner Balthasar von Campenhausen, kellest sai Saaremaa asehaldur.
Tema siinoleku 14 aasta jooksul toimusid suured muutused nii linnas kui ka maal – muuhulgas tihenes tookordse ühiskondliku eliidi läbikäimine. Et talvisest seltsielust osa saada, hakkas maa-aadel Campenhauseni algatusel endale linna maju ehitama, mistõttu Kuressaare välisilme oluliselt paranes.

Pärimuse järgi hakati neid maju nimetama kodadeks (saksa keeles das Haus). Tavapäraselt kasutati seda sõna koos mõisa nimega. Nii saigi praegune politseimaja nimetuse Lööne koda, sest hoone oli Lööne mõisniku omand.

Sisestatud: 26.01.2007.

Meedia


- Politseimaja ajaloost / Lossi tn. 7
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=538

Sisestatud: 26.01.2007.