Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuressaare sadama kaubaaidad
Mälestise registri number 20876
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 17.03.17

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sadamakompleks, Kõrvalhoone, Ait, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Kuressaare sadama kaubaaidad on linna ühed vanimad kiviehitised, tähistades ajaloolise sadama piirkonda.

Sisestatud: 14.02.2004.

Mälestise kirjeldus


Sadamaaitade hoone on ehitatud 1663.a. ja seda on hiljem korduvalt laiendatud. 1870.aastal lisati hoone lõunapoolsesse otsa madalam dolomiidist juurdeehitis. 1932.a. ehitati aida põhjapoolse otsaseina ette ühekorruseline kontorihoone, mis lammutati 10 aastat tagasi. Ajavahemikus 1951-1958 pikendati hoonet Abaja tänavani.
Vanemad müürilõigud on enamuses laotud murtud paekivist. 19.sajandil kasutati müüride ladumiseks lubimörti ja dolomiiti. Kõikide akna- ja ukseavade puhul on märke sissemurretest. Hoone eri ajastutel on olnud ka erinevad värvilahendused.

Veski tn.9
Muinsuskaitse eritingimused remondiprojekti koostamiseks.
Kuressaare 2005.a.

Samal krundil asub abihoone, mis on ühekorruseline ilma soklita viilkatusega osaliselt paekivist seintega ehitis, mis on hetkel ilma katuseta ja seisab tühjana. Krohvikihid on seintelt enamasti irdunud ning taimestik on hoone sisse tunginud. Otsaseintel on kaks laudadega kaetud akent. Kirdeküljel on rauduks ja kaks akent (parempoolne aken on ümber ehitatud endisest uksest). Krundi terriroorium on suuremal määral kaetud kruusaga. Hoone asub murusaarel. Seinte ääres kasvavad põõsad. Ehitise edelaküljel on rohtu kasvanud kiviplaadid. Veski tänava poolsel krundi sissesõidul asub nõukogudeaegsete betoonist väravapostide ja dolomiitplokkidest vööga piirdeaed. Ülejäänud krundi piiridel piirdeaed puudub.

Sisestatud: 08.01.2020.

Mälestise ajalugu


Tori abajasse ajaloolise sadama juurde ehitatud sadamaait, mis täna merepiirist sedavõrd kaugele on jäänud, et on raske kujutleda vett sealsamas loksumas, on üks Kuressaare vanimaid ehitisi. 1663. aastal valmides linnakindlustuste taha jäänud kõrge viilkatusega hoone oli mõeldud eelkõige vilja ladustamiseks. 17. sajandi lõpus käis sadamas vilgas tegevus, veeti välja vilja, loomi, liha, lina, õlut, lupja, nahku. Sisse toodi veini, heeringaid, soola. Juba 17. sajandi lõpul hakkas laht madalaks jääma ja suured laevad pidid kaugemal ankrusse heitma. Väiksemad jäid veerand, suuremad lausa poole miili kaugusele kaldast, „Suurde Katlasse”. Viimased laevad laaditi siin aastal 1726. Hiljem veeti aitades hoitud vili paatidega reidile jäänud laevadele. Sadamaaida tähtsus kasvas pärast Põhjasõda, kui Kuressaarde elama asunud Pärnu kaupmees Johann Schmidt ostis sealt lähedusest 18. sajandil esimesed maavaldused ja hakkas sadamaaita ladustama eksportvilja.
Oma valdused ja kaubamaja pärandas ta edasi suguvõsa liinis Cristoph Friedrich Schmidtile, kes oli äritegemist õppinud Inglismaal ning kelle käe all läks ka Kuressaares jõudsalt käima merekaubandus ja laevaehitus. Sadamaaita tõid sügisel ümberkaudsed mõisad oma müügiteravilja, põhiliselt rukist, mis ladustati seal salvedesse ja jäi ootama kevadet. Kevadel olid hinnad kõrgemad ja võis hakata vilja välja vedama. Selleks tuli kasutada madala põhjaga, mööda kanalit aida juurde pääsevaid veopaate ehk rahvakeeli parsasid, millega viidi vili reidil ankrus seisvale suuremale laevale. Ühe laeva täitmine viljaga võttis aega umbes neli päeva. Saaremaa rehtedes kuivatatud, kergelt suitsumaitseline ja kauasäiliv vili transporditi enamasti Lääne-Euroopasse, Venemaale ja mujalegi. Cristoph Friedrich Schmidt oli edukas ärimees, aga kahjuks ei osutunud nii edukaks tema poeg Constantin, kellele olid tugevateks konkurentideks noorema põlvkonna kaupmehed Grubener, Rahr ja ka Kuressaarde elama asunud vene kaupmehed. Viimastest edukaimaks osutus Holostov, kes oli tol ajal linnas jõuliselt tegutsema hakanud. 1842. aastal kolis Constantin ära Pärnusse, aga tema vend August Schmidt lasi ehitada sadamaaidale juurdeehituse, kus alustas tööd esimene auruveski Saaremaal. August Schmidti töö jätkajaks sai tema poeg Oscar Schmidt. Auruveskil olid suured eelised siiani tegutsenud tuuleveskite ees, kuna sõltumata tuule tugevusest käis töö iga ilmaga. Hea jahu järele oli suur nõudlus kohalike pagarite hulgas. Pagariärides alustati tööd varahommikul, ja kui aknaluugid valla löödi, täitus linn hommikuti imepärase sooja saia lõhnaga, mis meelitas oma üürikorteritest ja pansionaatidest välja ka patisaksad. Nõukogude ajal kasutati hoonet taas laona kuni see halva tehnilise olukorra tõttu üldse kasutusest välja jäi. Tänaseks on nõukogudeaegsed lisandid küll lammutatud, kuid uut funktsiooni hoonele leitud ei ole. Viimasel ajal on hoone olnud kasutuseta, elustudes vahel vaid ajutiste suvelavastuste toimumiskohana.

Allikas: Leele Välja. Kuressaare jalutaja teejuht, 2014

Ajalooliselt oli krunt suurem ja selle piir jooksis pikemalt mööda Abaja tänavat. Loode piirt jagas kinnistu Wildenbergi nahavabrikuga, mis asutati 1858. a. ning kujunes 1870. aastateks linna üheks suurimaks tööstusettevõtteks. 1917. a. vabrik hävitati sõjas, kuid pärast sõda seisid vabrikukompleksi hooned varemetes veel aastaid. Krundil asuv abihoone valmis õlilaona 1927. a. projekti järgi. Nõukogude perioodil 1970. aastatel lisati abihoonele erinevaid juurdeehitisi kirde- ja edelaküljele, mis on nüüdseks lammutatud.

Sisestatud: 08.01.2020.