Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Angla Reinu talu pukktuulik
Mälestise registri number 20895
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 343
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.02.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Pukktuulik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Originaalkujul säilinud Saaremaale tüüpiline pukktuulik. Oluline Saaremaa maamärk.

Sisestatud: 13.03.2006.

Mälestise kirjeldus


Reinu tuulik on Saaremaale omane keskmiste gabariitide ja sideaineta kivijalaga pukktuulik. Põhiplaanilt on tuulik ristkülikukujuline - küljemõõdud 280x300cm , seina kõrguseks küljel on 420 cm ning tagaseinas laudise servast viilu alla 560 cm. Kivijala kõrgus maapinnast on ligi 1,6 meetrit. Tuulik toetub liugraamile ning kere raskuse võtab sarnaselt teistele Angla pukktuulikutele enda kanda söömrit kandev emapuu. Põlvpakkude otsa on puittapi abil kinnitatud vihmer (saba). Reinu pukktuulik omab konstruktiivseid lahendusi ja detaile, mis viitavad 19. sajandi pukktuulikutel esinenud lahendustele. Rohkem kui 200 aasta jooksul on tuulik teinud läbi kõik tehnilised uuendused nii tuuliku mehhanismides kui konstruktsioonis, mis lubab tuulikut pidada võrdväärselt uuenduslikuks teiste Angla pukktuulikute seas, millel on lisaks uuendatud sisseseadele ja 1930. aastate mõistes kaasaegsusele ka tehnikaajalooliselt soliidne taust. Tuuliku konstruktsiooni teeb eriliseks nurgapostide- ja paaridevaheline diagonaalide kinnitamise viis. Kui harilikul pukktuulikul on diagonaalid löödud oma pesadesse väljaspoolt, jättes diagonaalid hiljem kere laudisega tasa, on Reinu tuuliku diagonaalid löödud paika kere seestpoolt. Antud konstruktsiooniviis on unikaalne, mida ei esine teadaolevalt ühelgi teisel Saaremaa pukktuulikul. Tuuliku teise korruse ukse kohalt ärajäänud diagonaal lubab arvata, et algselt (s.o. enne 1924. aasta remonti) on uksed asetsenud kere tagaküljel kohakuti. Tuulikul on algselt olnud julgestuspiirdeta põlvedepealne. Ümbriskartsase ja juhtmed on tuuliku platvorm saanud alles 1960. aastate jooksul. Tuuliku parema seina ülemises osas asub nelinurkne vaatluspilu jahvatustuule suuna määramiseks. Tiivad on alates 1970. aastate Karja näidissovhoosi remondist olnud kõikidel tuulikutel sama vormiga, kuigi neid on korduvalt välja vahetatud. Pärast 2010. aasta remonti on tuulikule paigaldatud sellised tiivad, nagu need olid tuulikul originaalina 20. sajandi alguses. Sisseseade on Reinu tuulikul rahuldavalt säilinud. Enamus põhimehhanismidest, nagu kivid, suur ratas, värkel, kivikrants, pärss, pilljalg, king, jahutoru, raputi süsteem, jahukirst, ventilaator ja tangukast on säilinud. Puudu on kolu, kotivinna võll, ventilaatori ülekandemehhanism, kivitõrs jms. Reinu tuuliku teeb haruldaseks veel see, et 19. sajandil on tuuliku tiivavõll olnud veel vana tüüpi suure rattaga, kus ratta aardamid läbivad tiivavõlli. Seda võllitüüpi iseloomustab veel liuglemine kahel tahukivil, üks neist esiseina võlli kaela paaril, teine tagaseina võlli änna paaril. Vanast võlli konstruktsioonist annavad märku võrdlemisi kõrge võlli kaelakivi ja võlli änna paaril säilinud teise tahukivi kinnituspesa. Tõenäoliselt 20. sajandi algupoolel on tuulik saanud uue tiivavõlli ja suure ratta, mis tehti juba moodsam, kus ratta aardamid hoiavad pihtidena võlli ümber võlli sisse aardamiauke uuristamata. Siis asendati ka tagumine tahukivi raudpusiga. Vana võlli änna paari tahukivi on laotud tuuliku jala sisse nähtavale kohale. Samuti esineb tuuliku jala välisvoodris nähtaval kohal vanade purunenud veskikivide tükke, mis tunnistavad Reinu tuuliku enam kui 200-aastast ajalugu. Suur ratas on sama tegumoega kui 1910. aastal ehitatud Angla Viite tuuliku suurratas, kus ratta pöida tugevdavad lisaks hammastele puitpunnid, läbimõõdult on see aga väiksem. Arhailiste 19. sajandi elementidena on jahutoru valmistatud ühest puust rennina, millele on puitnagadega kaas peale löödud. Samuti on kinga põhi kumerapõhjaline. Jahukirst, ventilaator ja tangukast on juba 20. sajandi 1. poole tuulikumehhanismid. Reinu tuulikul on söela raputiks nähtavasti rehe-peksumasinalt pärinev keps, mis saab ülekande rihma abil pillil asuvalt trumlilt. Lisaks Reinu tuuliku sisseseadele läidub tuulikus veel üks varuharkpill, puidust plokk, pilli tellimispakk ja sepiseid, mis võivad pärineda ka mujalt, võimalik et hävinenud Angla tuulikutest. Tuulik on 2010. aasta remondi järel väliselt komplektne, kuid mehhanismid ei ole töökorda seatud.

Sisestatud: 13.03.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Reinu on üks viiest tuulikust Angla küla tuulikuterühmas (Leisi poolt teine tuulik). Terve tuulikuterühm asub otse maantee ääres ja on igast küljest hästi vaadeldav.

Sisestatud: 13.03.2006.

Mälestise ajalugu


Reinu tuulik on ehitatud 19. sajandi I poolel. Vanasse söömrisse lõigatud varaseim aastaarv on 1849. Aastaarvu 1924 esineb tuuliku vanal söömril 2-3 korda. Nurgapostil esineb aga varasem aastaarv 180…(?), mille viimane number on hööveldamisega kaduma läinud. Tuulik on vanuselt kolmas säilinud Saaremaa pukktuulik. Angla tuulikutemäel asuvatest tuulikutest on Reinu tuulik dateeringute põhjal vanim. Ülejäänud tuulikutest on Laose pukktuulik ehitatud 1880. aastal või varem, Viite pukktuulik 1910. aastal, Vilidu pukktuulik 1913. aastal ja Tedre tuulik 1927. aastal. Tuulikut on korduvalt remonditud alates ehitusajast 180…(?) aastal, 1849. aastal, 1924. aastal, 1934. aastal, 1970. aastal Karja Näidissovhoosi poolt, lisaks aastatel 1984-85 ja 1995. Alates 1970. aastatest oli tuulik remontide käigus saanud osaliselt uue katusekonstruktsiooni, laudised ja platvormi. Samuti oli esimese korruse põrandale risti peale löödud uus laudis, säilitades vana põranda selle all. Nimetatud remondid olid hoolitsenud peaasjalikult tuuliku eksterjööri väljanägemise ja välise atribuutika eest. 2010. aastal teostati MTÜ Angla Tuulikumäe tellimusel EAS finantseerimisel tuuliku kapitaalremont, kus asendati praktiliselt kogu kereraamistik, välised laudised ja valmistati uus katus. Vana kereraamistik oli mädanikust niivõrd võetud, et sellest õnnestus säilitada alla 10% detailidest. Remonttöid teostas Tõnu Sepa juhendamisel tuulikumeister Arne Maripuu meeskond. (Anne Trei, 2000)

Sisestatud: 13.03.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid on tähistatud KKT lisas 1.

Sisestatud: 11.03.2006.

Meedia


-Angla tuulikumäe Reinu veski ärkab uuele elule
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37358
- Angla tuulikud tehakse korda
http://uudised.err.ee/index.php?06210561
http://www.postimees.ee/?id=291690

Sisestatud: 06.08.2010.