Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muhu kirik
Mälestise registri number 21007
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 347
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(17)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 22.09.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Tüüpiline Saare-Lääne piiskopkonna sakraalehitis. Proportsioonidelt ja välisarhitektuurilt üks kaunimaid keskaegseid sakraalehitisi saartel.

Sisestatud: 11.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Hoone koosneb ühelöövilisest pikihoonest ja kitsamast 4-nurksest koorist, mida erandlikult täiendab väike ristkülikuline lõpmik (sama Pühalepa kirikus). Peauks on W-seinas ja külguks eeskojaga S-seinas. Käärkamber puudub. Puudub ka massiivne torn, mida asendas 1764 ehitatud väike 8-tahuline haritorn. Valmis kolmes etapis. Esmalt ehitati valdav osa pikihoone müüristikust, kus paksus W-seinas paikneb müüritrepp ja külgseintes on tugevalt raamistatud kitsad lantsettaknad. Akende teravkaarsed sillused algavad külgedel väikese laiendusastmega (sama Ambla, Koeru ja Karja kirikus). Pikihoone täielikku väljaehitamist O-s takistas nähtavasti esikirik. II ehitusetapil esikirik lammutati. Uued meistrid, kes korrapäraselt käsutasid meistrimärke ja töötasid ka Karja kiriku ehitusel, püstitasid lõpmikuga koori, viisid lõpuni pikihoone ehituse ja ühendasid mõlemad ruumid võidukaarega. Esimesena valminud kooris on laiad (O-seinas 3-jaoline, S-seinas 2-jaoline) ehisraamistikuga aknad; raamistiku kujunduses teravkaarsetel jagudel kas kolmiksiir (O-aknal) või neliksiir. Sammastega raamistatud koorilõpmik on käetud teravkaarse silindervõlviga, kuid koor rist-roidvõlviga. Erandlikult on võlvipealne varustatud läbi välisseinte ulatuvate veesülititega (sama Pöide kirikus). Roided on mõikakujulised ja toetuvad koos kilpkaartega 4-nurksetele nurgapostidele. Harvaesinevad on postide kapiteelitaolised talumid, sarnanedes kõrge poolümara vaagnaga (sama Karja kirikus). Nn. vaagentalumeid kaunistavad miniatuursed rippkonsoolid, mis on koorimeistrite iseloomulikumaid motiive. Koori O-nurkades lisanduvad neile kähe kilpkaare ja roide iseseisvate kandjatena kolm suurt konsooli, mis on kinnitatud ümber vaagentalumi, tollal unikaalne tsistertslaslik lahendus. Erandlik on ka W-portaal. Lamedalt teravkaarne portaal on 2-astmelise profiiliga. Sisemise astme moodustab ukseava raamistus, keskmise astme 4-nurkne palendipost koos talumiliistu ning arhivoldiga ja välimise astme tüse servamõigas, mis katkematu ümarvöödina raamistab kogu portaali, kuid mille alumised otsad on kärbitud; neile on antud sambabaasi kuju, mida kaunistavad miniatuursed rippkonsoolid (anal. Pöide kiriku S-portaaliga). Tõen. 13. s. IV v. valminud kooriruumi seina kaunistas Gotlandist tulnud meister figuurimaalidega. Pärast kooriruumi valmimist võlviti pikihoone kahe kuplitaolise ristvõlviga, millel on kilpkaared ja dekoratiivsed mõigasroided. Eelnevalt kõrgendati seinu u. 2,5 m ja paigaldati pikihoone nurkadesse nagu koo-riski võlvikaarte jaoks vaagentalumiga nurgapostid. Vöönd-kaare toeks oli varutud kaks astmeliselt allapoole ahenevat liseeni, mille kõrval on mõlemal pool teravaks tahutud otsaga polügonaalne rippkolonett (sama Karja kirikus ja Tallinna toomkirikus). Valminud pikihoone kaunistati figuurimaalingutega (14. s. I v., Gotlandi meister. Sisustuses kantsel (1629, B. Raschky, vanimaid Saaremaal), altarisein (1827, N. Lorenzen; maaling 1788, M. Kjerulf), hauaplaat mehe kujutisega (13. s., kasut. müüri trepi uksesillusena), hauaplaat ringtekstiga (14. s.), pingistik (18. s. keskelt).
(V. Raam, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 17.07.2007.

Mälestise ajalugu


Skolaaride kaitsepühakule Aleksandria Katariinale pühitsetud Muhu kirik puust esikirik ehit. tõen. pärast 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdusse.
1941 kirik põles; aastail 1957 -1958 restaureeriti kimmlaudadega kaetud kõrge sadulkatus.
Restaureeriti 20.s. lõpul (proj. 1993, arh. T. Parmakson).

Sisestatud: 11.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 28.08.2008.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Muhu_Katariina_kirik

Sisestatud: 16.05.2011.