Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pädaste mõisa park
Mälestise registri number 21021
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 349
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 20.10.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Mõisaansamblisse kuuluva segastiilis pargi näide

Sisestatud: 07.08.2006.

Mälestise kirjeldus


4,2 ha parki suubuvad eri suundadest pärnaalleedega ääristatud teed. Selgelt piiritletud ristkülikukujuline park on piiratud kiviaiaga, mis aia pool küllaltki kõrge.
Härrastemaja idapoolselt küljelt avanev vaade sarnaneb sellega, mida võib näha Lichingeri kaardil: majatagune korrapärase ringi kujuline lagendik on hoomatav; kummalgi pool seda eristuvad u 140 a vanused ringikujuliselt istutatud pärnade grupid. Parki piirava kõrge kiviaia idapoolses ääres on alles mõni üksik vana hobukastan, maha võetud puude kännuvõsudest on kasvanud uued. Kiviaia põhjaservas on säilinud mõned vanemad vahtrad ning paplid. Väljaspool pargi piire, mõisast ida poole viiva tee ääres, on osaliselt säilinud vana pärnaallee.
Õues paiknevad ka kaks nelinurkse põhikujuga tiiki, üks aida ja sepikoja vahel, teine juustukoja ees. Neid kasutati mõisaajal kuldkokrede kasvatamiseks. Häärberist põhjas on pargis olnud kaheksakandilise põhiplaaniga ahjuga aiamajake, millest praeguseks on säilinud vundamendiase ja mõned kiltkivikatuse tükid
Peahoone esine moodustab eelnevast erineva ja iseseisva pargiruumi. Peahoone kõrgelt paraadtrepilt avaneb pikivaade mereni. Majaesine park on regulaarse ülesehitusega kus kõrvalhooned paiknevad kummalgi pool sümmeetriliselt maja ja teedega. Sümmeetrilisust on rõhutatud ka hilisemate istutustega.
Härrastemaja ees asetseva ringikujulise klumbi sees on kaks hariliku elupuu kultivari “Semperaurea”. Maja ees kasvavad ridades isekülvsed saared, vahtrad, kiviaia ääres on ka mõned jalakad.
Aiaga piiratud lähipargile liitub ca 2,3 ha suurune parkmets.
Dendroloogiliselt ei ole park liigirikas ( 35 erinevat taksonit) , domineerivad liigid kodumaine pärn, vaher, saar.
Tähelepanuväärsed üksikpuud: hariliku elupuu kultivar “Semperaurea” vanimad ja suuremad isendid (7,5 m), ameerika pärn suuremad ja vanimad isendid (14 m), suurte dimensioonidega h?bepappel (h 26 m; ü 411 cm), kaheksaharuline pärn, harilik pärn (h 26,5 m; ü 510 cm), harilik pöök (h 26 m; ü 267 cm).

Sisestatud: 07.08.2006.

Mälestise ajalugu


17. saj lõpus oli Pädastes lisaks puidust härrastemajale ja kõrvalhoonetele veel suur viljapuuaed.
Mõisa praegune peahoone on ehitatud 1875. aastal. Samast ajast pärineb ka pargi praegune ümberkujundus.
1890/91. a. Lichingeri kaardil on näha peahoonet põhjast kagusse ümbritsev suur regulaarstiilis, boskettideks jagatud park, ka maja ees ning taga olevad ringikujulised muruplatsid. Pargi peahoone taguses (idapoolses) osas on looklevad pargiteed. Härrastemajast lõunas on näha suur marja- ja puuviljaaed, mis on omakorda jagatud kolmeks osaks. Hoonest kirdes on väike ümar, pärnadega ümbritsetud küngas, kus on asunud pargipaviljon. Põhja pool küljes on sellel olnud raidkivist tahutud trepp. Praegu on künkale toodud kahe ilmselt samuti pargis paiknenud dolomiidist dekoratiivvaagna purunenud detailid.

Sisestatud: 07.08.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid on tähistatud KKT lisas 1.

Sisestatud: 16.08.2006.