Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kõljala mõisa park
Mälestise registri number 21040
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 352
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 16.10.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Saaremaa esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv, piirkonna tüüpiline regulaarsest rohtaiast väljakasvanud vabakujunduslik park.

Sisestatud: 06.06.2007.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega üldsuunitluselt regulaarne pargiala on piiritletud 20.s. lõpul ehitatud dolomiitplokkidest ja puitlippidest piirdeaiaga. Üldiselt on 1895/1886. a. kaardil nähtav regulaarne pargistruktuur aimatav ka täna. Peamist sissesõiduteed on ääristanud vahtraallee. Parki pääs on läbi kolmeosalise väravaehituse kulgedes läbi väikese pargiosa ja lõpeb poolkaarse muruplatsiga härrastemaja ees. Park olnud piiratud kiviaiaga., mille lõunaküljele rajati 19. saj lõpul kolm kõrget massiivset väravat. Tähelepanu väärib suhteliselt heas korras olev piire. Maja tagused suured laiad majandusväravad ja selle postid on kujundatud kuulidega. Peahoone esine avatud. Vana teedevõrk on jälgitav ja markeeritud põlispuudega. Põllutöökooli ajal rajati mõisa territooriumi lõunapoolsesse ossa suur viljapuuaed, mis tänaseks veel täis kandeeas. Pargi kaguosas viljapuuaias nelinurkne kividega vooderdatud tiik on risustatud ja kuivanud.
Mõisapark on ajalooliselt ulatunud alale, kuhu nõukogude perioodil on ehitatud täiesti sobimatu silikaadist lasteaiahoone koos kõrvalhoonetega. Pargi idaosas on säilinud kaks 5-8 puust koosnevat põlispärnade ringi. Pargis domineerivad vaher, jalakas ja pärn. Üksik puudest hakkab silma ebatsuuga teisend glauca ja võimas hariliku pöögi punaseleheline vorm.

Sisestatud: 14.08.2007.

Mälestise ajalugu


Väikest rohtaeda härrastemajast idas võime näha juba 1784. a. kaardil. Ka 1896 a.a plaanil on sama teedevõrk üldjoontes säilinud juurde on tulnud pargiosa härrastemaja ees ja oma üldkujunduselt on samuti regulaarne.
Pärast mõisate võõrandamist tegutses mõisas Saaremaa alampõllutöökool, mille eksisteerimise ajal viidi ka pargis läbi teatavaid muudatusi.

Sisestatud: 13.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid on tähistatud KKT lisas 1.

Sisestatud: 11.03.2006.