Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tõlluste mõisa park
Mälestise registri number 21048
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 355
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.12.16

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Saaremaale iseloomulikku barokkansamblisse kuuluva pargi näide.

Sisestatud: 05.06.2007.

Mälestise kirjeldus


Väike (1,6ha ) park on väljakasvanud vanast 18.s. viljapuu ja rohtaiast. Juba 1785.a. plaanilt võime näha härrastemaja ja aiamaja vahelejäävat müüridega piiratud korrapärasteks ruutudeks, puudega ääristatud põllu (aia) lapikesi. Pea sama pilti võib näha ka 19.s. lõpul, kuigi teedejaotus on veidi muudetud.
Kahjuks on viimase 70 aasta jooksul park 2 korda tõsiselt kinni kasvanud (1940-60; 1980-90) ja see on avaldanud m?ju pargi tervislikule seisundile ja struktuurile. Maja edelapoolses küljes on tõenäoliselt varem olnud sissesõidutee; praegu teelt maja suunas viiv jalgrada on olnud ääristatud ebajasmiinihekiga, mis on säilinud tänini. Parki ei ole regulaarselt hooldatud. Seda näitab kreegi võsa, noorte vahtrate grupid , üksikud saared ja vahtrad metsistunud põõsastikes-hekkides.
2001. a. dendroloogilise inventeerimise (V. Maripuu) käigus registreeriti 14 puu- ja 14 põõsaliiki-kultivari. Kokku 27 taksonit ning koos 6 viljapuu- ja 5 marjapõõsa kultivariga 39.
Põhipuuliigiks on harilik vaher. Võõrliikidest valitsevad harilik ebajasmiin ja harilik sirel metsistunud põõsastikes-hekkides, mägivaher ja hobukastan. Dendroloogiliselt on huvipakkuvad 2 mõisaaegset ilusa laiuva võraga halli pähklipuud (Juglans cinerea L.), mägivahtrad (Acer pseudoplatanus L.) ja mägivahtra punaselehised vormid (Acer pseudoplatanus L. “Atropurpurea”).
Dimensioonide poolest huvipakkuvad on 2 põlistamme välja ümbermõõtudega 489 ja 395 cm, vanus vähemalt 250 aastat).Tähelepanuväärivad on 5 mõisaaegset pirnipuud, sordid vajavad täpsemat uurimist. Pargile on iseloomulikud suured ebajasmiinipõõsad ja murus kasvavad nartsissid ja liiliad.(pargiankeet, 2002).

Sisestatud: 05.06.2007.

Mälestise ajalugu


Rajatud 18.s II p.
Sellest annavad tunnistust ka mõisasüdamikuplaanid ( esimene 1785.a.)

Sisestatud: 05.06.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m pargi välispiirist.

Sisestatud: 18.06.2014.