Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Oti mõisa peahoone
Mälestise registri number 21054
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisamaja (106017872)

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.11.16

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Saaremaa üks esinduslikemaid historitsistlikke mõisaehitisi.

Sisestatud: 17.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Mõisa peahoone paikneb praeguse krundi kagupoolses osas. Ühekorruselisele, kahekordse keskosaga, kivihoonele lisandub tiibhoone ja otstes juurdeehitised. Esifassaadi keskel asuv kahekordne keskrisaliit moodustab II korruse väljaehitise ka hoone tagaküljel. Hoonet katab poolkelpkatus, keskteljel oleval pealisehitisel on madalakaldeline viilkatus. Kogu hoone alune on kellerdatud, mis võimaldab kallakul asuvale ehitisele tagaküljele moodustada kõrge soklikorruse. Esifassaad on lahendatud paraadselt: akendel on nurkades rosettidega profileeritud laiad ehisraamid; aknalauad on profileeritud dolomiitplaatidest; akende ülaosa kaunistab karniisiga ehisfrontoon. Hoone otstes on kaks esiväljakule avatud avarat lahtist rõdu, kuhu tõusevad kõrged suurtest dolomiitplokkidest laotud trepid; rõdude katuseid kannavad kõrged saledad klassitsistlikud ümarsambad. Põhikorpuse nurgad on suurte dolomiitplokkidega liseenidena rusteeritud. Parempoolse rõdu lõpetab väike kinnine rõdu. Vasakpoolsele rõdule liidetud madalam tiibhoone on põhikorpusega risti. Mainitud väljaehitus on kujundatud rikkalikult raidkividega. Krepitud karniisiga kolmnurkviilus on v. Aderkas´ide peenelt töödeldud vapikivi.

Sisestatud: 17.11.2004.

Mälestise ajalugu


Orduajal kuulus mõis Üxküllide perekonnale. Et kõik need dokumendid, mis kinnitasid Üxküll´ide valdamisõigust mõisa suhtes, olid hävinud Maasilinna põlemisel, siis hankis Otto von Üxküll 1604. a. Taani kuninga Kristian IV kinnituse oma valdusõigustele. Reduktsioonikomisjon arvestas mõisa erakätesse minemist nimetatud konfirmatsioonist alates ja tagastas mõisa kui esimeste valdajate pärijate kätes oleva mõisa. Kuid juba 1707. a. tagastati mõis viimase omaniku väimehe Fromhold Vietinghof´ile. Selle surres abiellus ta naine Ursula Fabian Gust. v Aderkas´iga ja viis Otimõisa abielu kaasavaraks. Aderkas´ide perekonna kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni Eesti ajal. Mõis jagati võõrandamisel 32 asunikutaluks. Oti mõisa juurde kuulus ka Undu karjamõis. 1934. aastal kasutas mõisa härrastemaja ringkonna riigimaade valitseja, kolhoosiajal oli seal põllumajandustehnika tootmiskoondise osakond. Praegu eravalduses.
Härrastemaja ühekorruseline keldriga põhiosa on ehitatud ilmselt 18.sajandil. Hiljem lisati mõlemasse otsa saledaile ümarsambaile toetuvad rõdud. 1850. aastal ehitati paraadne järelklassitsistlikus stiilis 2-korruseline keskrisaliit.

Sisestatud: 17.11.2004.

Meedia


-Oti mõisa omanik: ärge ostke muinsuskaitse all olevat maja
http://www.ekspress.ee/viewdoc/2C5B258863413CADC22571EE00619EAA

-Saaremaal asuv Oti mõisakompleks pandi jälle müüki
http://www.epl.ee/artikkel/373691

-Oti mõisa müügihind on aastaga langenud 20 milj. krooni võrra
http://www.postimees.ee/100207/esileht/majandus/244214.php

-Kalleim kinnisvara müügist maas
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19932



Sisestatud: 16.10.2007.