Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Oti mõisa park
Mälestise registri number 21055
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.11.16

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Mõisaansamblit ümbritsev vabakujunduslik vana mõisapark.

Sisestatud: 18.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Park suhteliselt suur, traditsioonilisele mururingiga esiväljakule liitub nurga all maja taga metsapark. Algne planeering, rajatud ilmselt juba 18.s. lõpul, ajal mil ehitati esimesed kivist mõisamajad, olnud regulaarne. Maja taga teljel ilus ringikujuline tiik, mis säilinud tänini. Aastatest 1888/1889 pärinevalt kaardilt võib välja lugeda, et mõisasüdames on asunud ulatuslik pargiala, mis ulatub lõunast põhja sik-sakilise ribana nig hõlmab endas ka ebakorrapärast teede ja veekraavide võrku. Pargi põhjaosas asetses selle kaardi järgi igast suunast ühte keskpunkti kokku jooksev teedevõrgustik. Pargi põhjaosas paikneb ka härrastemaja, mille ees on näha ringteega ümbritsetud muruplats. Peahoonestloodesse jääv pargiosa on kujundatud eriti omapäraselt, kus tasase pinnamoega reljeefi on muudetud künkaid kuhjates. Tänaseks jätab see põlispuudega pargiosa eriti huvitava mulje.

Sisestatud: 18.11.2004.

Mälestise ajalugu


Mõisa on esimest korda mainitud juba 1309. aastal, mistõttu on tegemist ühe vanima mõisaga Saaremaal. Mõisa varasem ajalugu on seotud Uexküllide suguvõsaga. Alates 18. sajandi algusest kuni võõrandamiseni kuulus mõis Aderkasidele. Peahoone pärineb 18. sajandist. Hoonet täiendati juurdeehitustega 19. sajandi keskel. Mõisatuumikust põhjapoole jäänud regulaarne pargiala rajati tõenäoliselt 18. sajandi lõpus ja peahoonest edelasse jääv suurem vabakujuline pargiala 19. sajandi keskel. Viimasest lõunasse jäi ka veel kolmas pargiosa. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Peudehof. Mõisa maad jagati võõrandamise järgselt 32 asunikutaluks. 1930. aastatel kasutas mõisa peahoonet ringkonna riigimaade valitseja. Nõukogude perioodil paiknes samas põllumajandustehnika tootmiskoondise osakond. Praegu on mõisasüda eravalduses. Alates 2000. aastate keskpaigast on peahoonet ümbritsevat pargiosa täiendatud kompositsiooni rikkuvate kujunduselementide ja istutustega.

Sisestatud: 17.10.2013.

Meedia


Kaardi- ja pildimaterjal:
-vana (mõisa)kaart: EAA, f. 3724, nim. 5, sü. 2384.

Sisestatud: 18.11.2004.