Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pöide kirik
Mälestise registri number 21058
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 359
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(29)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 29.07.19

Menetleja: Praktikant, Minni Tang

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Tegemist on Lääne-Eesti ja saarestiku suurima ühelöövilise kirikuga, mis on oma rikkaliku raiddekkooriga Eesti kõrggootika tippnäiteid.

Sisestatud: 13.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Suur, ühelööviline sakraalhoone (välis-laius 13,4 m, -pikkus 53,2 m). Paikneb samanimelise ordulinnuse S-küljel vana kivikiriku kohal. Algkirik oli 4-nurkse põhiplaaniga, ühelööviline, vastas suuruselt praeguse kiriku kahele keskmisele võlvikule ja on selle külgmüürides osal. säilinud (välislaius 13,4 m, -pikkus 26,75 m). Arvatavasti silindervõlviga algkirikul oli mõlemas külgseinas kolm kõrgel paiknevat akent ja ümarkaarne massiivportaal. Portaalid paiknesid 4-nurkses eenduvas ehisseinas (S-seinas kinnimüürituna säilinud), mis osutab meistrite päritolule Vestfaalist. N-seinas on 4,5 m kõrgusel ukseava (kinni müüritud), mis tõenäoliselt kuulus kirikuruumi kaitse- ning redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. s. vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. O-poolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja W-võlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; O-seinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). Erandlikud on pikihoone ühejaoliste akende ehisraamistikud, kus esineb avatud siiru motiiv (sama Karja kiriku pikihoones); 3-jaolise O-akna kolmik- ja neliksiirudest ehisraamistik on Baltikumi rikkalikumaid. Peaportaal W-võlviku S-seinas on üheastmeline; tüse mõigas on allosas kärbitud ja lõpeb miniatuurkonsoolidele toetuva baasiga; lehtkapiteelidega sambad kannavad arhivoldi rihvatud vaheastet. Portaal tervikuna moodustab Muhu ja Karja kiriku W-portaali koondvariatsiooni. Üheastmeline on ka väiksem portaal N-seinas; unikaalses kujunduses valitsevad sammaste virtuooslikult vormitud lehtkapiteelid ja ümarvöödiga ääristatud ava, mis lõpeb ehisraamistikulise tümpanoniga.
Interjööri üldpildi määravad ristvõlvid, mis moodustavad tervenisti 2/3 ruumi kõrgusest; koori võlvikandades paiknevad veesülitid (sama Muhu ja Karja kirikus). Võlvlae dekoratiivne kandesüsteem moodustab O suunas tiheneva pingerea. Eriti mõjukas kooris on võlvil päiskividega diagonaalroided, mis koos kilpkaartega toetuvad igas nurgas postile ja selles asetsevale sambale; ristroided on maalitud. Ka kahes keskmises võlvikus asendab roideid nende illusionistlik maaling, rikkalikult kujundatud nurgapostide köhal on kapiteelitaolised konsoolid, mis ainult vööndkaare juures on muudetud rippuvaiks eendtugedeks (toetub N-seinas kahele talupojafiguurile, mis stiililt on suguluses Karja kiriku skulptuuridega). W-võlvikus on konsoolid asendatud lihtsate talumiliistudega, lehtdekoor puudub ja puuduvad ka kilpkaared; kõrged aknad on muutunud madalamaks ja kaotanud palenditellised. Koorivõlviku S-seinas on tellisseintega piscina ja O-seinas kolmikkaarne hostianišš, mille kohal paikneb ordu kordusrist (esineb ka tornifassaadil). Silindervõlviga müüritrepp on koori N-seinas. Sekundaarne käärkamber koori N-küljel on seotud linnuse müüristikuga. Sisustus hävinud. Seintel on säilinud fragmente maalingutest.
(V. Raam, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 04.01.2008.

Mälestise ajalugu


Algkirik valminud tõenäoliselt 1230ndatel aastatel. 13. sajandi IV veerandil pikendati algkirikut Muhu ja Karja meistrite juhtimisel ühe travee võrra nii O kui ka W suunas. Seoses kiriku suurendamisega eemaldati osa 1260ndatel aastatel rajatud ordulinnuse müüristikust. Hiljemalt 15. sajandil kõrgendati W-võlvik massiivseks torniks (kiviosa kõrgus 25 m). 1940. aastal süttis kirik pikselöögist. Katused taastati aastatel 1958—1960.

Sisestatud: 04.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 05.11.2008.

Meedia


Meie Maa 22.02.2014, Aldo Maksimovi artikkel "Pöide kiriku katus valmib kevadeks"
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=57532

Saarte Hääl 14.05.2014, Tõnu Veldre artikkel "Kas Pöide kiriku akende jaoks riigil raha ei jätku?"
http://www.saartehaal.ee/2014/05/14/kas-poide-kiriku-akende-jaoks-riigil-raha-ei-jatku/

Saarte Hääl 21.05.2014, artikkel "Kommentaar"
http://www.saartehaal.ee/2014/05/21/kommentaar-6/

- Pöide kirikul pool katust peal (Saarte Hääl 27.03.2013)
http://www.saartehaal.ee/2013/03/27/poide-kirikul-pool-katust-peal/

- Algas Pöide kiriku katuseremont (Postimees 19.01.2013)
http://www.postimees.ee/1109578/galerii-algas-poide-kiriku-katuseremont

- Pöide kirik kaotas katuse (Saarte Hääl 19.01.2013)
http://www.saartehaal.ee/2013/01/19/poide-kirik-kaotas-katuse/

- Dokfilm - Pöide, vaikiv tunnistaja (Eesti 2012)
Režissöör Andres Lepasar, operaator Pelle Vellevoog, helilooja Peeter Rebane, stsenaristid Margit ja Juhan Kilumets. Produtsent Pelle Vellevoog. Tootja Fookus Pookus OÜ
http://etv.err.ee/index.php?0566386

- Ruumina erakordselt kutsuv Pöide kirik (Eesti Kirik 12.09.2012)
http://www.eestikirik.ee/?p=15397

- Pöide. Vaikiv tunnistaja. (filmi trailer)
http://www.youtube.com/watch?v=2S1fbaLUuMA

- Pöide kirik võib olla Eesti vanim kiviehitis (Saarte Hääl 05.09.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/09/05/poide-kirik-voib-olla-eesti-vanim-kiviehitis/

- Pöide kiriku seinas on üks Eesti vanemaid krohve (Meie Maa 05.09.2012)
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=49340

- Pöide kirikus seisavad ees konserveerimistööd (ERR (AK Uudised) 04.09.2012)
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=50200

- Pöide kirik pakub üllatusi (Saarte Hääl 18.08.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/08/18/poide-kirik-pakub-ullatusi/

- Mees raiub Pöide kiriku üksipäini võsast välja (Saarte Hääl 16.08.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/08/16/mees-raiub-poide-kiriku-uksipaini-vosast-valja/

- Pöide kirik on kokkukukkumise äärel
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=41024

- Artikkel: "Riigil Pöide kiriku kordategemiseks lähiaastatel raha ei ole." Meie Maa, 29.nov.2010
(http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39768&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Rahanappuse tõttu ähvardab Pöide kiriku võlve kokkuvarisemine ", Meie Maa, 15.oktoober 2009
(http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=32352&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Saaremaa uhkus Pöide kirik laguneb", Eesti Päevaleht, 14. okt. 2009
(http://www.epl.ee/artikkel/480197)

- Artikkel: "Kiriku taastamine stoppab paberimajanduse taga", Oma Saar 10.09.2009
(http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=15153&sec=1&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Pöide kirik – tuleviku turismiobjekt ja kontserdipaik", Meie Maa, 31.jaanuar 2009
(http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=28059&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Pöide Maarja kirik – ainulaadne kultuuriväärtuslik külastusobjekt" Meie Maa 12.04.2008, autor Maire Käärid.
(www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=23369&term=muinsus)

- Artikkel: "Pöide kirikusse võib tulla kontserdisaal", allikas www.saarlane.ee 06.02.2007
(www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28503&kat=1&y=0)

-Artikkel: "Vald hakkab Pöide kirikule elu sisse puhuma", Saarte Hääl, 05.veebruar 2007
(www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=640)

Sisestatud: 14.04.2008.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6ide_kirik

INTERREG IVA projekt "Sustainable Management of Historic Rural Churches" (Läänemere piirkonna ajalooliste maakirikute jätkusuutlik haldamine) kodulehekülg
http://smcproject.org.ee/

Sisestatud: 19.05.2011.