Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pöide kirik
Mälestise registri number 21058
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
X-koordinaat 444551.03
Y-koordinaat 6485867.84
Mälestise vana number 359
Ava kaardil

Paikvaatlused(31)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 25.09.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Tegemist on Lääne-Eesti ja saarestiku suurima ühelöövilise kirikuga, mis on oma rikkaliku raiddekkooriga Eesti kõrggootika tippnäiteid.

Sisestatud: 13.03.2008.

Kirjeldus


Suur, ühelööviline sakraalhoone (välis-laius 13,4 m, -pikkus 53,2 m). Paikneb samanimelise ordulinnuse S-küljel vana kivikiriku kohal. Algkirik oli 4-nurkse põhiplaaniga, ühelööviline, vastas suuruselt praeguse kiriku kahele keskmisele võlvikule ja on selle külgmüürides osal. säilinud (välislaius 13,4 m, -pikkus 26,75 m). Arvatavasti silindervõlviga algkirikul oli mõlemas külgseinas kolm kõrgel paiknevat akent ja ümarkaarne massiivportaal. Portaalid paiknesid 4-nurkses eenduvas ehisseinas (S-seinas kinnimüürituna säilinud), mis osutab meistrite päritolule Vestfaalist. N-seinas on 4,5 m kõrgusel ukseava (kinni müüritud), mis tõenäoliselt kuulus kirikuruumi kaitse- ning redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. s. vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. O-poolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja W-võlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; O-seinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). Erandlikud on pikihoone ühejaoliste akende ehisraamistikud, kus esineb avatud siiru motiiv (sama Karja kiriku pikihoones); 3-jaolise O-akna kolmik- ja neliksiirudest ehisraamistik on Baltikumi rikkalikumaid. Peaportaal W-võlviku S-seinas on üheastmeline; tüse mõigas on allosas kärbitud ja lõpeb miniatuurkonsoolidele toetuva baasiga; lehtkapiteelidega sambad kannavad arhivoldi rihvatud vaheastet. Portaal tervikuna moodustab Muhu ja Karja kiriku W-portaali koondvariatsiooni. Üheastmeline on ka väiksem portaal N-seinas; unikaalses kujunduses valitsevad sammaste virtuooslikult vormitud lehtkapiteelid ja ümarvöödiga ääristatud ava, mis lõpeb ehisraamistikulise tümpanoniga.
Interjööri üldpildi määravad ristvõlvid, mis moodustavad tervenisti 2/3 ruumi kõrgusest; koori võlvikandades paiknevad veesülitid (sama Muhu ja Karja kirikus). Võlvlae dekoratiivne kandesüsteem moodustab O suunas tiheneva pingerea. Eriti mõjukas kooris on võlvil päiskividega diagonaalroided, mis koos kilpkaartega toetuvad igas nurgas postile ja selles asetsevale sambale; ristroided on maalitud. Ka kahes keskmises võlvikus asendab roideid nende illusionistlik maaling, rikkalikult kujundatud nurgapostide köhal on kapiteelitaolised konsoolid, mis ainult vööndkaare juures on muudetud rippuvaiks eendtugedeks (toetub N-seinas kahele talupojafiguurile, mis stiililt on suguluses Karja kiriku skulptuuridega). W-võlvikus on konsoolid asendatud lihtsate talumiliistudega, lehtdekoor puudub ja puuduvad ka kilpkaared; kõrged aknad on muutunud madalamaks ja kaotanud palenditellised. Koorivõlviku S-seinas on tellisseintega piscina ja O-seinas kolmikkaarne hostianišš, mille kohal paikneb ordu kordusrist (esineb ka tornifassaadil). Silindervõlviga müüritrepp on koori N-seinas. Sekundaarne käärkamber koori N-küljel on seotud linnuse müüristikuga. Sisustus hävinud. Seintel on säilinud fragmente maalingutest.
(V. Raam, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 04.01.2008.

Ajalugu


Algkirik valminud tõenäoliselt 1230ndatel aastatel. 13. sajandi IV veerandil pikendati algkirikut Muhu ja Karja meistrite juhtimisel ühe travee võrra nii O kui ka W suunas. Seoses kiriku suurendamisega eemaldati osa 1260ndatel aastatel rajatud ordulinnuse müüristikust. Hiljemalt 15. sajandil kõrgendati W-võlvik massiivseks torniks (kiviosa kõrgus 25 m). 1940. aastal süttis kirik pikselöögist. Katused taastati aastatel 1958—1960.

Sisestatud: 04.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 05.11.2008.

Meedia


Meie Maa 22.02.2014, Aldo Maksimovi artikkel "Pöide kiriku katus valmib kevadeks"
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=57532

Saarte Hääl 14.05.2014, Tõnu Veldre artikkel "Kas Pöide kiriku akende jaoks riigil raha ei jätku?"
http://www.saartehaal.ee/2014/05/14/kas-poide-kiriku-akende-jaoks-riigil-raha-ei-jatku/

Saarte Hääl 21.05.2014, artikkel "Kommentaar"
http://www.saartehaal.ee/2014/05/21/kommentaar-6/

- Pöide kirikul pool katust peal (Saarte Hääl 27.03.2013)
http://www.saartehaal.ee/2013/03/27/poide-kirikul-pool-katust-peal/

- Algas Pöide kiriku katuseremont (Postimees 19.01.2013)
http://www.postimees.ee/1109578/galerii-algas-poide-kiriku-katuseremont

- Pöide kirik kaotas katuse (Saarte Hääl 19.01.2013)
http://www.saartehaal.ee/2013/01/19/poide-kirik-kaotas-katuse/

- Dokfilm - Pöide, vaikiv tunnistaja (Eesti 2012)
Režissöör Andres Lepasar, operaator Pelle Vellevoog, helilooja Peeter Rebane, stsenaristid Margit ja Juhan Kilumets. Produtsent Pelle Vellevoog. Tootja Fookus Pookus OÜ
http://etv.err.ee/index.php?0566386

- Ruumina erakordselt kutsuv Pöide kirik (Eesti Kirik 12.09.2012)
http://www.eestikirik.ee/?p=15397

- Pöide. Vaikiv tunnistaja. (filmi trailer)
http://www.youtube.com/watch?v=2S1fbaLUuMA

- Pöide kirik võib olla Eesti vanim kiviehitis (Saarte Hääl 05.09.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/09/05/poide-kirik-voib-olla-eesti-vanim-kiviehitis/

- Pöide kiriku seinas on üks Eesti vanemaid krohve (Meie Maa 05.09.2012)
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=49340

- Pöide kirikus seisavad ees konserveerimistööd (ERR (AK Uudised) 04.09.2012)
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=50200

- Pöide kirik pakub üllatusi (Saarte Hääl 18.08.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/08/18/poide-kirik-pakub-ullatusi/

- Mees raiub Pöide kiriku üksipäini võsast välja (Saarte Hääl 16.08.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/08/16/mees-raiub-poide-kiriku-uksipaini-vosast-valja/

- Pöide kirik on kokkukukkumise äärel
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=41024

- Artikkel: "Riigil Pöide kiriku kordategemiseks lähiaastatel raha ei ole." Meie Maa, 29.nov.2010
(http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39768&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Rahanappuse tõttu ähvardab Pöide kiriku võlve kokkuvarisemine ", Meie Maa, 15.oktoober 2009
(http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=32352&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Saaremaa uhkus Pöide kirik laguneb", Eesti Päevaleht, 14. okt. 2009
(http://www.epl.ee/artikkel/480197)

- Artikkel: "Kiriku taastamine stoppab paberimajanduse taga", Oma Saar 10.09.2009
(http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=15153&sec=1&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Pöide kirik – tuleviku turismiobjekt ja kontserdipaik", Meie Maa, 31.jaanuar 2009
(http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=28059&term=pöide kirik)

- Artikkel: "Pöide Maarja kirik – ainulaadne kultuuriväärtuslik külastusobjekt" Meie Maa 12.04.2008, autor Maire Käärid.
(www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=23369&term=muinsus)

- Artikkel: "Pöide kirikusse võib tulla kontserdisaal", allikas www.saarlane.ee 06.02.2007
(www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28503&kat=1&y=0)

-Artikkel: "Vald hakkab Pöide kirikule elu sisse puhuma", Saarte Hääl, 05.veebruar 2007
(www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=640)

Sisestatud: 14.04.2008.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6ide_kirik

INTERREG IVA projekt "Sustainable Management of Historic Rural Churches" (Läänemere piirkonna ajalooliste maakirikute jätkusuutlik haldamine) kodulehekülg
http://smcproject.org.ee/

Sisestatud: 19.05.2011.