21058 Pöide kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Pöide kirik |
---|---|
Mälestise registri number | 21058 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 23.02.1999 |
Registreeritud | 23.02.1999 |
X-koordinaat | 444551.03 |
Y-koordinaat | 6485867.84 |
Mälestise vana number | 359 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(31)
Paikvaatluse kuupäev: 25.09.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(9)
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Tegemist on Lääne-Eesti ja saarestiku suurima ühelöövilise kirikuga, mis on oma rikkaliku raiddekkooriga Eesti kõrggootika tippnäiteid. |
Kirjeldus Suur, ühelööviline sakraalhoone (välis-laius 13,4 m, -pikkus 53,2 m). Paikneb samanimelise ordulinnuse S-küljel vana kivikiriku kohal. Algkirik oli 4-nurkse põhiplaaniga, ühelööviline, vastas suuruselt praeguse kiriku kahele keskmisele võlvikule ja on selle külgmüürides osal. säilinud (välislaius 13,4 m, -pikkus 26,75 m). Arvatavasti silindervõlviga algkirikul oli mõlemas külgseinas kolm kõrgel paiknevat akent ja ümarkaarne massiivportaal. Portaalid paiknesid 4-nurkses eenduvas ehisseinas (S-seinas kinnimüürituna säilinud), mis osutab meistrite päritolule Vestfaalist. N-seinas on 4,5 m kõrgusel ukseava (kinni müüritud), mis tõenäoliselt kuulus kirikuruumi kaitse- ning redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. s. vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. O-poolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja W-võlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; O-seinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). Erandlikud on pikihoone ühejaoliste akende ehisraamistikud, kus esineb avatud siiru motiiv (sama Karja kiriku pikihoones); 3-jaolise O-akna kolmik- ja neliksiirudest ehisraamistik on Baltikumi rikkalikumaid. Peaportaal W-võlviku S-seinas on üheastmeline; tüse mõigas on allosas kärbitud ja lõpeb miniatuurkonsoolidele toetuva baasiga; lehtkapiteelidega sambad kannavad arhivoldi rihvatud vaheastet. Portaal tervikuna moodustab Muhu ja Karja kiriku W-portaali koondvariatsiooni. Üheastmeline on ka väiksem portaal N-seinas; unikaalses kujunduses valitsevad sammaste virtuooslikult vormitud lehtkapiteelid ja ümarvöödiga ääristatud ava, mis lõpeb ehisraamistikulise tümpanoniga. |
Ajalugu Algkirik valminud tõenäoliselt 1230ndatel aastatel. 13. sajandi IV veerandil pikendati algkirikut Muhu ja Karja meistrite juhtimisel ühe travee võrra nii O kui ka W suunas. Seoses kiriku suurendamisega eemaldati osa 1260ndatel aastatel rajatud ordulinnuse müüristikust. Hiljemalt 15. sajandil kõrgendati W-võlvik massiivseks torniks (kiviosa kõrgus 25 m). 1940. aastal süttis kirik pikselöögist. Katused taastati aastatel 1958—1960. |
Kaitsevööndi ulatus Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid. |
Meedia Meie Maa 22.02.2014, Aldo Maksimovi artikkel "Pöide kiriku katus valmib kevadeks" |
Meedia http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6ide_kirik |