Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pöide linnuse säilmed
Mälestise registri number 21059
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
X-koordinaat 444560.00
Y-koordinaat 6485891.99
Mälestise vana number 359
Ava kaardil
Pöide ordulinnuse varemed. Foto: Rita Peirumaa. Kuupäev 22.08.2008
Pöide ordulinnuse varemed. Foto: Rita Peirumaa. Kuupäev 22.08.2008 Katusega kaetud linnuse müürid. Foto: Rita Peirumaa. Kuupäev 22.08.2008 Kaetud müürid. Foto: Rita Peirumaa. 23.09.2010 Linnuse müüridele ehitatud kate. Foto: Rita Peirumaa, 25.09.2012
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr. 25, (RTL 1998, 342/343, 1397) Kuupäev: 27.10.1998
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(6)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 25.09.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnus, Ordulinnus, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Pöide linnuse varasemat ehitusajalugu tähistavad varemed

Sisestatud: 14.03.2008.

Kirjeldus


Tänaseks on näha üksnes kirikuga külgnevad vähesed väljakaevatud müürilõigud. Põhiliselt tuntakse linnust J. B. Holzmayeri 1888.a. kaevamiste põhjal.
Juba enne linnuse ehitamist eksisteeris Pöides väike kahe võlvikuga romaani kirik. Linnus paikneb kirikust N pool u. 45X60-m maa-alal.
Territooriumi N-küljel asus massiivne 4-tahuline ehitis, nurgal väike flankeeriv torn. Tornlinnust täiendati hiljem (koos kiriku laiendusega). Kogu maaala piirati ringmüüriga, mille vastu NO-s rajati pikk tiibhoone ja viimasega täisnurga all N-piiril veel teinegi tiib. Nii jäi algne torn sisetorniks. Vähene looduslik kaitse lauskmaal nõudis reguaarset kavatist, seda soodustas ehitusmaterjal dolomiidi näol.
( K.Aluve, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 04.06.2008.

Ajalugu


Ehitati tornlinnusena 1255—90 ja hävitati Jüriöö ülestõusu ajal 1343, jäeti taastamata. Ordu rajas endale uue keskuse Maasilinna, mis kontrollis Koguvalt üle Väikese väina kulgevat liiklusteed.

Sisestatud: 05.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 05.11.2008.