Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kahekümne nelja tulega, 19.saj. (messing)
Mälestise registri number 21118
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 150-k

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Kroonlühter pärineb 19. sajandist ja on muinsuskaitse alla võetud näitena sel ajal toodetud kirikuinventarist.

Sisestatud: 15.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 150.

Sisestatud: 15.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19. sajand
Mõõtmed: asukoha tõttu mõõtmine raskendatud
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kroonlühter pärineb 19. sajandist ja on muinsuskaitse alla võetud näitena sel ajal toodetud kirikuinventarist. Kroonlühter on pronksist valatud ja messingist trugitud detailidega. Kroonlühtri lühike tüves on tugevalt profileeritud, selle allosas on väike kera mõikaga keskel. Tüvese lõpetab profileeritud nupp. Kroonlühter on kaherealine. Alumisele haarataldrikule kinnitub kuus haara, millest igaüks kannab kolme küünalt. Ülemises reas on kuus üheküünla-haara. Kandiliseks treitud haarad on S-kujulise vormiga ja kaunistatud teravatipuliste keerduvate motiividega. Rasvataldrikud on lamedad, küünlapiibud koonusekujulised. Tüvese ülaosas kinnitusrõnga juures on kuus S-kujulise varrega lille kujutavat ehishaara.
Kroonlühter on küünaldele.
Asukoht: pikihoones läänepoolne.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 15.03.2007.