Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter viie tulega, 19.saj. (messing)
Mälestise registri number 21369
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 218-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.08.15

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ese näidisena tolle perioodi kiriklikust tarbekunstist.

Sisestatud: 10.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 218.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2001.aastal.)

Sisestatud: 10.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: valatud.
Dateering: 19.sajand
Mõõtmed: h 51,5 cm, laius 26,5 cm, haara pikkus 6 cm, kabja ø 14 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Üks ehisdetail kinnituskohast lahti murdunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Laualühter on messingist valatud. Lühtri kujundusstiil on eklektiline, mistõttu võib laualühtri oletava valmistusaja paigutada 19. sajandisse. Viiele küünlale mõeldud laualühtri ümmargune kabjaplaat toetub kolmele jalale. Iga jalakese küljele on paigutatud teravatipuline ehisnupp. Kabjaplaadilt lähtub lopsakavormiline tüves, mille keskosas asub kuulikujuline pungis. Pungisele toetuv ülaosas laienev baluster kannab haarataldrikut, mille külge kinnitub viis küünlahaara. Keskmine küünlahaar sirutub haarataldrikult väikese lopsaka tüvese abil kõrgemale. Kõrvalhaarad hargnevad haarataldrikult neljas külgsuunas. Haarad on on kandilise läbilõikega ja nende kinnituskohad on ehitud kõhrornamenti meenutava otstes rulluva ehisdetailiga. Analoogilised ehisdetailid on paigutatud kabja najale – üks iga jalakese kohale. Viimaste ornamentika kuulub geomeetrilise stilisatsiooni valdkonda. Küünlapiibud on laiaservalised, sügava silindri kujulised. Külghaarade küünlapiipe markeerivad nende alla kinnitatud rippuvad ehisdetailid – rõnga abil tifti küljes rippuvad ripatsid.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2001.aastal.)

Sisestatud: 10.03.2007.