Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter kolme tulega, Oehme, 19.saj. (vask, hõbetatud)
Mälestise registri number 21372
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 221-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ese näitena 19. sajandil vabrikutööna valminud tarbekunstist.

Sisestatud: 10.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 221.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2001.aastal.)

Sisestatud: 10.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: vask.
Tehnika: hõbetatud, trugitud, valatud.
Dateering: 19. sajand
Mõõtmed: h 56,6 cm, h monteerimata 37,6 cm, laius 40,5 cm, kabja ø 18,5 cm
Märgid (meistrimärgid): Kabjaplaadi alla on pressitud vabrikumärk:
Oehme
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Laualühter on vasest valatud ja trugitud ning hõbetatud. Kujundusstiili põhjal võib eseme oletatava valmistusaja paigutada 19. sajandisse.
Kolmele küünalale mõeldud laualühter on vormilt sihvakas – vastava mulje kujundab kõrgusesse püüdlevate külgmiste küünlahaarade tagasihoidlik hargnemisulatus. Laualühtri kabi on ümmarguse põhiplaaniga, tüves – klassikalise vormiga. Tüvese baluster (paisutatud keskosa) on kitseneva suudmega vaasi taoline, mida katab pisut längus servaga õhuke seibikujuline detail. Kuna laualühter on monteeritav, võib kolmeharulise ülaosa eemaldada ja kasutada lühtrit ühe küünla jalana. Sel juhul täidab viimati kirjeldatud detail rasvataldriku funktsiooni. Sellele kinnitub laiaservaline küünlapiip, mille allosa on järsult paisutatud. Nimetatud küünlapiibu peale on monteeritud laualühtri kolmeharuline küünalde kandeosa. Külghaarad on kujundatud väänlevas taimornamentikas. Rasvataldrikud on längusservalised, küünlapiibud sarnanevad eelpool kirjeldatule. Küünlajalga kaunistavad laiad helmisvööd, mis korduvad kabjal ning rasvataldrikute ja küünlapiipude servadel.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2001.aastal.)

Sisestatud: 12.03.2007.