Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krutsifiks, 19.saj. (vask, hõbetatud; figuur: pronks, kullatud)
Mälestise registri number 21379
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 228-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ese näidisena tolle perioodi kiriklikust tarbekunstist.

Sisestatud: 10.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 228.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2001.aastal.)

Sisestatud: 10.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks, vask.
Tehnika: hbetatud, kullatud, trugitud, valatud.
Dateering: Krutsifiks pärineb 19. sajandist.
Mõõtmed: üldine h 92 cm, risti laius 27,5 cm, figuuri pikkus 22,5 cm, laius 16,8 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Oksüdatsioonilaigud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Krutsifiksi ristiosa on vasest valatud, trugitud ja hõbetatud; Kristuse figuur on valatud pronksist ning kullatud. Krutsifiks pärineb 19. sajandist ja meenutab stiililt ampiiri. Krutsifiksi pehmevormiline sokkel on kuuetahuline. Kolm ülalpool sujuvalt ahenevast tahku on üksteisest eraldatud kolme lopsaka taimornamendiga kujundatud soklisiilu abil. Igal sokli kolmest tahust kordub sõõri sisse paigutatud malta risti motiiv, mille alla on paigutatud taimeokstest girland. Krutsifiks toetub kolmele käpasarnasele jalakesele, sokli alumine serv on taimornamentika abil kujundatud pitsitaoliseks ja ei ulatu maani. Viimane asjaolu jätab krutsifiksi jalamist õhulise mulje. Sokli kuuetahulisele lamedale ülaosale kinnitub ümara vahemuhvi abil lihtne rist. Kristuse ristile kinnitatud figuuri toetab jalgade all väike eend, selle alla on surma sümbolina paigutatud kolp ja ristatud sääreluud. Figuuri kohal asub embleem kirjaga INRI.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2001.aastal.)

Sisestatud: 10.03.2007.