Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pingistik, 19.saj. (puit)
Mälestise registri number 2140
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 650-K
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.03.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus, Mööbel, Istemööbel.

Mälestise tunnus


Pingistiku rinnatis, mis on osa kogu Oleviste kiriku pingistikust omab muinsusväärtust. Pingistik on osa uusgootistiilsest kirikuinterjöörist, mis kavandati ja teostati peale 1820. aasta põlengut.

Sisestatud: 10.12.2012.

Mälestise kirjeldus


Mälestisena kaitse alla kuulub kogu Oleviste kiriku pingistik, s.t. kõik madalate leenidega pingiread pikihoones, kaks looži kooris ja väljaspool kohtkindlaid pingigruppe säilinud pingid.
Madalate leenidega pingistik on jaotatud gruppidesse, mis on kahe grupina (st. ühe OW vahekäiguga) stabiilselt kohaldatud 26 cm kõrgustele poodiumidele. Poodiume on pikisaalis neli, kaks suuremat eesosas, kaks väiksemat tagapool. Suurematel poodiumidel on madalate leenigega pingiridasi 11, pinke kokku seega 44 tk. Taga, väiksematel poodiumitel on 4 rida, pinke kokku 16 tk (NB! Viimane istepind kõikides gruppides kuulub tagarinnatise juurde.) Pinkide konstruktsioon on männipuidust. Seljatugi on sirge laudpind, tahapoole kaldu; ümardatud esiservaga ja külgedega istepind toetub neljale, esiküljel voluutja profiiliga paksust lauast jalale ja külgleenidele. Samas kõrguses seljatoega laudadest leenid on kaunistatud ääres liistu ja ülaosas geomeetrilise ornamendiga, mille muster kordub üle kolmanda pingirea. Ehisraamistusega leenid on platvormi lõpetusepoolsed. Platvormi pealse vahekäigu poolsed otsaleenid, on ilma suuremate kaunistuseta. Pingid on okaspuidust ja üleni aaderdatud. Kiriku OW-keskkäigu poolsetele leenidele (v.a. kaks viimast rida tagumistel pingigruppidel) liituvad paremal küljel raudhingedega pingiridade vahele avanevad madalad uksed (kokku 28 ust, kusjuures ei ole arvestatud kaht ust, mis liitub tagumiste pingigruppide esirinnatisega).
N-loož: Kaheosaline, kokku kolme pingiga loož on ümbritsetud rinnatisega, mis on põhiliselt kujundatud analoogiliselt pikihoone pingistike lihtsamate rinnatistega. (vt. kirjeldust reg. nr. 2318). Loož on kinnitatud 110 cm kõrgusele poodiumile, sissepääsuuksed on rinnatise kõrgused, avanevad väljapoole. Kokku on olnud neli ust külgedel. Loož on ümberehitatud, puudub vasakul poolel esipink, mistõttu W-poolsed kaks ust on suletud ja sisse saab pääseda esikülje uksest.
S-loož: Kaheosaline, kokku nelja pingiga loož on ümbritsetud rinnatisega, mis on kujundatud analoogiliselt pikihoone pingistike lihtsamate rinnatistega. (vt. kirjeldust reg. nr. 2318). Rinnatis on kinnitatud 12 cm kõrgusele poodiumile, puuduvad uksed. Loož on olnud varem sügavam, sest ka tagumise pingirea seljatoe taga on laud laululehele. Eripäraks on see, et tagumine vasakpoolne pink on umb. 50 cm lühem eesseisvast.
Väljaspool kohtkindlaid pingigruppe säilinud pingid (kokku 6+2): Väljaspool kohtkindlaid pingigruppe säilinud pingid on sarnased pinkidele, mis on kinnitatud platvormile, kuid osadel pinkidel tagaküljed on viimistlemata, nad on kõik ebastabiilsed ja lühemad. Osa pinkidest on olnud poodiumil, painenud üksteise järel, sest neil on seljatoe taga laud laululehele ja jalgadele. Osa on olnud eraldi, kuid seisnud ilmselt seina ääres. Kaks pinki on lahtise seljatoega, ja kaarjalt ülespoole ahenevate siledate külgedega. (L.Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 10.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht kirikus: loožid on kooris, kohtkindlad madalate leenidega pingiread on pikihoones, eraldi seisvad pingid pikihoone seinte ääres.

Sisestatud: 10.12.2012.

Mälestise ajalugu


Mälestiseks tunnistatud aastast 1983 - obj. nr. 650-K /1-60

Sisestatud: 10.12.2012.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, lakk.
Tehnika: tisleritöö, lakitud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister, Tallinn
Dateering: 19. sajandi I pool
Mõõtmed: Mõõtmed: ühe rea p 460 kuni 530 cm, keskmine h 110 cm, keskmine sügavus 56 cm. Leeni paksus koos iluliistuga 5 cm. Leeni väliskülje laius 23/24 cm. Ukse h 38 cm, laius 73 cm, paksus 2, 2 cm. Istmepinna paksus 4 cm, jala paksus 4, 5 cm (madalate leenidega pingistik); h 120 cm, h sisemiselt laudpõrandalt 111 cm, rinnatise laius 621 cm, sügavus 176, 5 cm (N-loož); h 122 cm, h sisemine 111 cm, rinnatise laius 875 cm, tagumise pingirea laius 837 cm, sügavus 188 cm (S-loož); h 108/110 cm, pikkus 209 kuni 270, keskmine sügavus 44 cm, iste h 49 cm, iste sügavus 31 cm. Istme laua paksus 4 cm (Väljaspool kohtkindlaid pingigruppe säilinud pingid, kokku 6+2)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kriimustused, mustus, kuivapraod, irdunud iludetailid, logisevad ühenduskohad jne. Pinke on pidevalt parandatud, lisatud on irdunud ehisraamistiku detaile. (L.Krigoltoi, 2001)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Puuduvad andmed töö teostajast. Dateering toetub dokumenteeritud andmetele: nimelt taastatud kirik avati 28. juunil 1840 piduliku jumalateenistusega.
Mälestisena kaitse alla kuulub kogu Oleviste kiriku pingistik, s.t. kõik madalate leenidega pingiread pikihoones, kaks looži kooris ja väljaspool kohtkindlaid pingigruppe säilinud pingid.

Sisestatud: 10.12.2012.