Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Apostel Peetrus", 17/18.saj. (tempera, puit)
Mälestise registri number 21510
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 15.03.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 737;5

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 19.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Sisestatud: 27.05.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. a., vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 737:5.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Sisestatud: 27.05.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Dateering: 17/18. saj.
Mõõtmed: 135,8 x 57 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Ikoon on kaetud lakikihiga, mille mõjul maalipind on tumenenud ja kobrutab. Värvikaod.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärvidega puittahvlile, pärinedes Moskva ekspertide hinnangul 17/18. sajandist. Ikoonil on ülemaalingud, täpsem dateerimine oleks võimalik restaureerimistööde käigus (vt. ka ÜRTUI nimekiri 1982/51).
Ikoonil on kujutatud apostel Peetruse ("Апостол Петр") täisfiguur. Apostel Peetrus, Andrease vend oli kalamees Galileas, kellest sai üks Jeesuse 12 jüngrist. Ta oli koos Jakoobus Vanema ja Johannesega Kristusele vaimselt kõige lähedasem jünger. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eeskõnelejaks. Peetruse kutsumist apostliks kirjeldab Matteuse evangeelium. Jeesus kutsus teda endaga ja lubas temast teha inimeste püüdja (Mt 4, 18-20). Peetrust mainitakse evangeeliumides sageli. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegude raamatus. Peetrus kuulutas Sõna Väike-Aasias, põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese sealse Kristuse koguduse. Pärimuse järgi töötas Peetrus Roomas 25 aastat, enne kui ta süüdistuste peale kinni võeti ja pärast piitsutamist pea alaspidi risti löödi. Viimast tehti Peetruse enda soovil, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema sarnaselt Kristusele. Kirikukalender tähistab apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäeva 29. juunil (vkj. 12. juulil).
Apostli kujutis ikoonil on suhteliselt jässakas ja jõuline, mahtudes vaevu ikooni etteantud raamistusse. Figuur seisab ühtlasel foonil, jättes mulje pigem õhus hõljumisest. Vasakus käes hoiab Peetrus taevariigi võtmeid ja pihku surutud pooleldi avanenud kirjarulli, millele kirja pandud tekst on kahjuks ikooni kulumuse tõttu praktiliselt loetamatu. Parem käsi on tõstetud palveasendisse. Pühak kannab sinist rüüd ja sellel punast õlarüüd, Võtmed on kollased.
Asukoht: I korruse palvetoas.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kirjandus:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Ferguson, G. Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis. Akadeemia, 5/1991, lk. 1113-1114.

Sisestatud: 27.05.2007.