Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Merepäästejaama hoone
Mälestise registri number 21521
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.03.1999
Registreeritud 17.03.1999
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.08.14

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Näide merepäästejaama hoonest.

Sisestatud: 28.04.2008.

Mälestise kirjeldus


Merepäästejaama hoone on väikesemahuline viilkatusega kivihoone. Katusekatteks on valtsplekk. Hoone merepoolses otsaseinas on suur kahepoolne puituks, maismaapoolse otsaseina vastu on ehitatud puidust põhihoonest madalam juurdeehitus. Merepoolse otsaseina vastu on rajatud terrass, sealt lähtub munakividest laotud kaldtee mere poole. Avad on suletud.

Sisestatud: 21.04.2008.

Mälestise ajalugu


Merepäästejaamu hakati ehitama 19.sajandist. Merepäästejaam oli mere kaldal asuv päästevahenditega (päästepaat, jääpaat, päästeliiniseade) ja sellekohaste rajatistega (paadikuur, slipp, randumissild) vaatluspunkt merehädaliste avastamiseks ja päästmiseks. Päästelaevadega päästeti inimesi, parandati laevade vee-aluseid osasid, kustutati tulekahjusid laevadel, pumbati lekkivatelt laevadelt vett välja jms. Päästepaatidel pidi alati olema toidu- ja veetagavara ning signalisatsioonivahendid. Et päästepaat ei vajuks veega täitumisel põhja, oli ta varustatud keresse ehitatud hermeetiliste õhukastidega.
Esimesed päästejaamad ehitati Euroopas Suurbritannias ja Hollandis1824. aastal, Taanis 1847, Rootsis 1858, Tsaari-Venemaal 1859. 1870.aastal oli Euroopas sadu päästejaamu. Üks Eesti esimesi päästejaamu oli Narvas. 19.sajandi lõpuks oli Eesti saartel ja rannikul kokku ligi 30 päästejaama.

Vanadel merepäästejaamadel oli mere poolt laevalaiune sissepääs. Ustele ja luukidele maaliti punane rist ja ankrud - Tsaari-Venemaa päästejaamade embleem. Ümmargusel rohelisel põhjal olid kuldsed ankrud ja keskel kuldsega piiratud punane rist. Risti kujutis oli ka viiluaknal. Viilule kirjutati päästejaama nimi. Juminda jaamal on viilul aastaarv 1891.
1919 võeti päästejaamad Eesti riigi alluvusse ja anti Mereasjanduse Peavalitsuse tuletornide osakonna hooldada, 1927.aastast anti Eesti Punase Risti haldusesse. 1940 oli Eestis 28 päästejaama. Nõukogude perioodil tegid Eesti vetes päästetöid Leningradist ja Riiast juhitud päästegrupid.
Taasiseseisvunud Eestis korraldavad päästetöid piirivalvekordonid.
Endistest päästejaamadest on säilinud Vilsandi ja Juminda jaam.

Sisestatud: 21.04.2008.