22024 Ikoon "Jumalaema uinumine", 19.saj. I pool (tempera, puit)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema uinumine", 19.saj. I pool (tempera, puit)
Mälestise registri number 22024
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 29.03.1999
Registreeritud 31.03.1999
Mälestise vana number K 90
Foto: R. Laanmaa 1988
Foto: R. Laanmaa 1988

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr. 14, (RTL 1998, 179/180, 698) Kuupäev: 18.05.1998

Paikvaatlused(1)

Seisund: varastatud

Paikvaatluse kuupäev: 30.05.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist. Pärinedes G. Frolovi poolt Peipsi ääres Rajal juhitud ikoonimaalitöökojast, on esemel ka kultuurilooline väärtus.

Sisestatud: 23.02.2005.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1978. a.
Varastatud 28. 10. 1999. a.

Sisestatud: 23.02.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. I pool
Mõõtmed: vm. 53 x 42,5 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Moskva eksperdid paigutavad ikooni valmimisaja 19. saj. viimasesse kolmandikku (ÜRTUI 1988/104). Ikoonil on kujutatud “Jumalaema uinumine” (“Успение”). Tegemist on süžeega, mille aluseks on Jumalaema Uinumise püha (15. august, vkj. 28. august) liturgilised tekstid. Alguse sai selle sündmuse pühitsemise traditsioon 4. sajandil Jeruusalemma kirikust, kust see 5. – 6. sajandil ka mujale levis. Tõuke populaarsuse kasvule andis kindlasti Jumalaema kirstu väidetav leidmine 5. sajandi keskpaiku, mille põhjal tekkis 6.-7. sajandil legend Jumalaema ihu vastuvõtmisest taevasse. Venemaa võttis nii püha kui ikonograafilise traditsiooni üle Bütsantsist. Ikooni ülaosa keskmes paistab avatud taevaväravate tagant paradiisiaed, esiplaanil Issanda altar ja igavikupuu. Ikooni ülaosas kannavad inglid apostleid maailma eri paigust pilvdel Jumalaema matustele. Ikooni keskmes kujutatakse surivoodil lamavat Jumalaema, kes on uinund viimsele unele. Ta lamab rahuliku näoilmega, käed ristatud. Lahkunu kohal seisab Kristus, ümbritsetuna mandorlast, mille tipus sirutab tiibu kuuetiivaline seerav. Kristus hoiab käes Jumalaema kahest lahkunud hinge, mida kujutatakse Neitsi valgeid säravais rõivais minifiguuridega. Jumalaema leinajad paiknevad kahe rühmana voodi peatsis ja jalutsis. Esiplaanil on apostlid - vasakul viis ja paremal kuus. Apostlite taga seisavad kaks inglit ning pühad Dionysios ja Hieroteos (Jerofei). Kirstu ees on veel kaks persooni. Vasakpoolne neist on pisike Issanda ingel, kes hoiab käes mõõka, et peatada Jumalaema surnukeha rüvetada püüdvat juuti.

Sisestatud: 23.02.2005.