Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema uinumine", 19.saj. II pool (tempera, puit)
Mälestise registri number 22048
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 29.03.1999
Registreeritud 31.03.1999
Mälestise vana number K 121
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud 06.05.1993.a.

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 26.02.2005.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1978. a.
Varastatud 06. 05. 1993. a.

Sisestatud: 26.02.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: 36,4 x 31 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil on kujutatud “Jumalaema uinumine” (“Успение”). Tegemist on süžeega, mille aluseks on Jumalaema Uinumise püha (15. august, vkj. 28. august) liturgilised tekstid. Alguse sai selle sündmuse pühitsemise traditsioon 4. sajandil Jeruusalemma kirikust, kust see 5. – 6. sajandil ka mujale levis. Tõuke populaarsuse kasvule andis kindlasti Jumalaema kirstu väidetav leidmine 5. sajandi keskpaiku, mille põhjal tekkis 6. – 7. sajandil legend Jumalaema ihu vastuvõtmisest taevasse. Venemaa võttis nii püha kui ikonograafilise traditsiooni üle Bütsantsist. Ikoonil kujutatakse surivoodil lamavat Jumalaema, kes on uinunud viimsele unele. Ta lamab rahuliku näoilmega, käed ristatud. Lahkunu kohal seisab Kristus, ümbritsetuna mandorlast, mille tipus sirutab kuuetiivaline seerav. Kristus hoiab käes Jumaalema kehast lahkunu hinge, mida kujutatakse Neitsi valgeis säravais rõivais minifiguuriga. Jumalaema leinajad paiknevad kahe rühmana voodi peatsis ja jalutsis. Esiplaanil on apostlid - kummaögi pool kirstu seisab neid kuus. Apostlite taga seisavd kaks inglit ning kolm esimese sajandil tegutsenud piiskoppi. Käesoleval ikoonil on nimed tuhmunud, kuid tavaliselt on nende seas kujutatud pühasid Dionysiost, Hieroteost (Jerofei), Timoteost ja Issanda venda Jaakobust. Ikooni paremas servas seisab ka üks Jeesust järginud naine, kelle pead ümbritseb nimbus. Võib-olla on tegemist Maarja Magdaleena. Kirstu ees on veel kaks persooni. Vasakpoolne neist on pisike Issanda ingel, kes hoiab käes mõõka, et peatada Jumalaema surnukeha rüvetada püüdvat juuti. Ikooni ülanurkades paiknevad hoone sisemusele viitavad arhitektoonilised detailid.

Sisestatud: 26.02.2005.