Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kaitseingel, pühad Zosima ja Pelageja, Egiptuse Maria ja usukannataja Maria", 19.saj. II pool (tempera, puit)
Mälestise registri number 22053
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 29.03.1999
Registreeritud 31.03.1999
Mälestise vana number K 126

Paikvaatlused(1)

Seisund: varastatud

Paikvaatluse kuupäev: 01.06.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 04.03.2005.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1978. a.
Varastatud 28. 09. - 03. 10. 1992. a.

Sisestatud: 04.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: 30 x 26,8 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil kujutatakse valitud pühakuid Kristus Kõigevalitseja kujutisega. Pühkate hulka kuuluvad pühad Zotikos ja Pelagia, Kaitseingel ning Egiptuse vaga Maarja ja Maarja Magdaleena. Püha Zotikos (св. Зотик) oli preester, kes elas 4. saj. Bütsantsis. Teadaolevalt oli püha Zotikos esimese vaeste varjupaiga rajaja. Ta suri u. 340. a., kas tegemist oli sealjuures märtrisurmaga, pole teada. Püha Pelagia on ajaloost tuntud kui Suur Patukahetseja. Enne pöördumist oli ta Antiookias näitlejanna ja tantijanna, kelle oskusi ja võlusid kõik imetlesid. Kahjuks oli ta sinna juurde väga kergemeelene. Edessa piiskop Nonnus valas tema pärast kibedaid pisaraid ja palvetas, kuni Pelgagia pöördus oma senisest elust ja laskis end ristida. Nüüd jagas Pelagia oma ehted vaestele ja asus Pelagiuse nime all ning meheriietes elama Jeruusalemma Õlimäele erakukloostrisse. Ta suri 280.a. Kaitseinglil on taevase kaitsejõu tähisena käes langetatud teraga mõõk. Egiptuse vaga Maarja elas 6. saj Egiptuses ja oli 17 aasta Aleksandrias protituut, kes pöördud pärast temaga Jeruusalemmas toimunud palverännakul juhtunut. Seejärel siirdus ta Jordani jões tagusesse kõrbesse, kus alustas erakuelu. Sealt leidis munk Zosimus ta 46 aastat hiljem alasti, vaid pikkade juustega kaetud kehaga. Kui Zosimus veel järgmisel rännakul sinna kõrbesse sattus, leidis ta eest Egiptuse Maarja surnukeha ja liivale kirjtuatud palve see matta. Ootamatult ilmus kõrbest lõvi, kes aitas Zosimusel hauda kaevata. Juba samal aastasajal sai Egiptuse vaga Maarja hauast palverännakute sihtkoht. Maarja MAgdaleena kuulus Jeesust saatnud naiste hulka, kes oli ka üks tema surnukeha ristilt võtjatest. Käes hoiab ta salvitoosi, millega ta võidis oma Issanda ihu.

Sisestatud: 04.03.2005.