Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Skulptuur «Belvedere Apollo» koopia, arhitekt V. Seidra, 1937 (malm)
Mälestise registri number 2213
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 719-K
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 30.07.18

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Skulptuur, Monumentaalskulptuur.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Kadrioru pargi unikaalne ajastuomase teostusega kujunduselement XIX – XX sajandist, huvipakkuvalt Tallinna ja kogu Eesti ainus avalikus linnaruumis eksponeeritav antiikskulptuuri koopia.

Sisestatud: 26.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Antiikset iluideaali kehastav alasti, vaid viigilehe ja käsivarrelt langeva kangaga drapeeritud noormehe täisplastiline kuju.
Kuju algseks autoriks peetakse Antiik-Kreeka kujurit Leokharest. Meie päevini on säilinud sellest kujust Antiik-Rooma marmorkuju. Kadrioru pargis olev kuju on üks paljudest koopiatest. Kadriorgu on ta toodud Alatskivi mõisast. Kadrioru pargi Belvedere Apollo on malmist, algselt olnud keha värvitud elevandiluukarva, kangas aga kuldseks. Belvedere Apollo on liikumises, parem kõsi ette sirutatud. Selles käes võis olla vibu, seda arvamust toetab ettesirutatud käe suunas pööratud pilk. Teises käes hoiab ta allavajuvat draperiid. Kuju postament on valatud betoonist, koos figuuriga on skulptuur ligikaudu 4,5 meetri kõrgune.

Sisestatud: 26.11.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Paikneb Kadrioru pargi kaguosas endise kõlakoja läheduses Apollo platsil.

Sisestatud: 26.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1991 – Tallinna kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 719. Kunstiteadlane Heini Paas, 2002: Apollon kuulus Olümposel elutseva 12 antiik-kreeka jumala hulka (kreeka k. Apollon, ladina k. Apollo). Mehiselt ilus noormees kui poeesia ja muusika jumal mängis lüürat. Ta oli ühtlasi laskurite jumal (vibuga) ja tõejumal. Temale pühendati palju olevusi (delfiin, ronk jt.). 4. saj. e. Kr. valminud „Apollon“ omistati kujur Leocharesele. Kujust tehtud antiik-rooma koopia asub 16. sajandist alates Vatikanis Belvedere galeriis. Siit nimetus „Belvedere Apollo“. Antiikaja klassikalise ilu näitena kopeerisid teost 18. ja 19. saj. klassitsismi kujurid.
Alasti, viigilehega „Belvedere Apollo“ on kujutatud sammuvana, raskus paremal jalal, jalas sandaalid. Vaatab kõrvale sirutatud vasakule käele, käes mingi eseme osa. Parem käsi puutüvel, mida mööda roomab uss. Paremal õlal prossiga kinnitatud, kaelaauguga rõivas heidetud üle vasaku käsivarre. Üle rinna ja parema õla rihm, millega kinnitatud torulaadne ese (ilmselt nooletupp). Teose nelinurkne sokkel on roosast graniidist. Sellelt kõrgub nelinurkne helehall valatud postament, profileeringuga üla- ja alaosas.
Kadriorg. Loss ja park. Tallinn, 1988, lk. 77-78: Lõunapoolse Kadrioru pargi Lasnamäe-poolsesse otsa rajati aastatel 1936-1937 Späthi firma projekti järgi väike vabaõhukontserdiaed... Kontserdiaia teiste hoonete kohta olgu öeldud vaid niipalju, et väike kiosk-einelaud ja valvuriruumiga tualett Mäekalda tänava lähedal valmisid 1937.a. juulis. Samal ajal sai uue kujunduse ka kontserdiaeda ümbritsev park... Peetri maja poole jäävale niidule tehti muruväljak Belvedere Apollo koopiaga. Postamendi sellele kavandas arhitekt V. Seidra 1937. aasta juulis.
K. Müürisepp, G. Vilbaste. Kadriorg. Tallinn, 1966, lk. 43: Kontserdiväljak valmis 1937. aastal. Väljaku loomisega korrastati ka selle ümbrus. Põhja pool asuv vesine heinamaa kuivendati ja tasandati ning sinna külvati uus muru. Sellele niidule püstitati Belvedere Apolloni kuju, mis toodi siia Alatskivi lähedalt Kõdesi metsast, kus ta seisis suurel rändrahnul.

Sisestatud: 26.11.2006.

Mälestise ajalugu


4. saj. e. Kr. valminud vana-kreeka armastuse jumala Apolloni skulptuuri autoriks peetakse kujur Leokharest. Kujust tehtud Rooma marmorkoopia asub 16. sajandist alates Vatikanis Belvedere galeriis. Siit ka nimetus „Belvedere Apollo“. Koopiaid Belvedere Apollo kujust on Eestis alati armastatud. Kujusid on eksponeeritud nii interjööris (Viljandi gümnaasiumis, Päinurme mõisa talveaias, Vääna mõisas, Türi koolis, Kadioru Kunstimuuseumis jne.) kui ka pargiskulptuuridena (Joa mõisas, Piira mõisas, Alatskivi mõisas, Kadrioru pargis jne).
Belvedere Apollo kuju paigaldas oma mõisa parki ka Alatskivi lossi rajanud mõisnik Arved von Nolcken 1880. aastatel. Nolckenid said lossis elada paarkümmend aastat, kui revolutsiooniliste sündmuste keerises lahkuti 1905. aastal Alatskivilt.
Algselt asus kuju Alatskivi lossist poolteist kilomeetrit eemal Kõdesi metsas. Skulptuur oli mõeldud lossi juurest üle järve avanenud pika vaatesihi lõpetuseks. Praeguseks on see vaatesiht kinni kasvanud. Alatskivi Nolckenid olid kultuursed mõisnikud ja teadsid vägagi hästi, et selline suhteliselt suurt mõõtu kuju nõuab enda ümber avarust. Varasematelt fotodelt Alatskivi lossi lähedal on näha, et Apollo kuju koopial puudub käsi. Oletatakse, et 1906. a. revolutsiooni keerises sai kuju kannatada ning tema käsi löödi maha. Ka kuju pea oli kuklast sisse löödud ja kehaosi on rikutud ning purustatud. 1935. aastal algatasid Looduskaitse sõbrad mõtte, et kuju tuleb restaureerida ja mõnda sobivamasse kohta ümber paigutada.
1937.a Apollo kuju restaureeriti ning toodi Kadrioru parki. Algselt plaaniti kuju püstitada lastepargi peahoone ette, kuid plaanid muutusid ja skulptuurile leiti uus asukoht kõlakoja väljaku kõrval. 1937.a juulis arutati, kas kujule jätta Alatskivi mõisa aegne paatina või tuleks muuta kuju koloriiti. 1937.a novembriks värviti kuju valgeks, imiteerimaks marmorit. Väljaku ja skulptuuri postamendi projekteeris arhitekt Villem Seidra. Viigilehe modelleeris skulptor-restauraator Cornelius Tamm.
1980. ja 2001. aastal konserveeris Apollo skulptuuri konservaator Paul Uibopuu, kes kasutas pronksipaatina imiteerimiseks põlevkivi pürolüüslakki.

Sisestatud: 01.03.2018.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: graniit, malm.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Tundmatu autor kreeka antiikskulptori Leokharese järgi, postament ja paigutus Kadrioru parki arhitekt Villem Seidra
Dateering: 1880.aa; 1937
Mõõtmed: figuur: kõrgus 220 cm, suurim laius 140 cm; postament 200 x 140 x 140 cm; sokkel 55 x 171 x 171 cm. Kogukõrgus 4,75 m.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): vibu ja parema pöidla ots puuduvad; vasakult käelt koorub värv, postamendipealsel juurdunud kaseseemikuid, nii postamendil kui ka soklil leidub vetikat ja samblikku; soklit tsementmördiga parandatud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): 19. sajandi või 18. sajandi lõpu tundmatu meistri koopia Vatikanis Belvedere palees asuva arvatavalt kreeka kujuri Leokharese poolt 4. sajandil e. m. a. loodud skulptuuri „Apollon“ Rooma koopia järgi. Skulptuur toodi Kadriorgu Alatskivi mõisapargi lähedasest 18. sajandil rajatud parkmetsast (Kõdesi metsast), kus ta oli seisnud suurel rändrahnul. Kadriorus valis koha ja kavandas postamendi 1936-1938 Riigiparkide Valitsuses töötanud arhitekt Villem Seidra (1904-1973). Viigilehe modelleeris skulptor-restauraator Cornelius Tamm.
Viimati remontis-restaureeris skulptuuri ja postamendi Paul Uibopuu (1998).

Sisestatud: 26.11.2006.