Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rakvere saksa kalmistu
Mälestise registri number 22301
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 22.04.1999
Registreeritud 22.04.1999
X-koordinaat 634785.89
Y-koordinaat 6580324.24
Ava kaardil
Rakvere saksa kalmistu, reg. nr 22301. Vaade mälestuskivile. Foto: I.Raudvassar, kuupäev oktoober 2006
Rakvere saksa kalmistu, reg. nr 22301. Vaade mälestuskivile. Foto: I.Raudvassar, kuupäev oktoober 2006 Rakvere saksa kalmistu, reg. nr 22301. Vaade loodest. Foto: I.Raudvassar, kuupäev oktoober 2006 Rakvere saksa kalmistu, reg. nr 22301. Vaade loodest. Foto: M.Abel, kuupäev 18.09.2009 Rakvere saksa kalmistu, reg. nr 22301. Vaade kagust. Foto: M.Abel, kuupäev 18.09.2009
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 24.03.1999 määrus nr.12, (RTL 1999, 63, 843) Kuupäev: 24.03.1999
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 04.11.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Ajalooline 18. sajandist pärit matmispaik ühes kalmistule omase matusekihiga.

Sisestatud: 05.06.2007.

Kirjeldus


Kalmistu asub Vabaduse ja Karja tn nurgal. Tänapäeval on kalmistu kohal haljasala, kuid põlised puud märgivad küllalt selgelt endise kalmistu piire. Haljasala keskosas paikneb mälestuskivi kirjaga Rakvere vana kalmistu 1777.

Sisestatud: 05.02.2007.

Ajalugu


Kalmistu rajati 1777.a. 1790. a linnaplaanilt on näha, et kalmistu suuruseks ca 20x20 sülda ( 43x43 m). 1848. aastaks oli kalmistut laiendatud põhja poole. 19. saj piirati surnuaed paekivimüüriga. Vabaduse (tollala Suur-Põllu) tänava ääres oli raudvärav kahe massiivse paekivist väravapostiga, mida kattis kivist kelpkatus. Mõlema posti katusetipus oli rist. Kuna 1806. a avati Rakveres uus kalmistu – saksa surnuaed (praegune Linnakalmistu) siis hakkas rahvas peagi 1777.a rajatud kalmistut kutsuma vanaks surnuaiaks. Seda nime kandis ta kuni likvideerimiseni 1961. a. Eesti ehk vana surnuaed kujunes Rakvere linna ja kihelkonna eestlast matmispaigaks. Et sellest pole säilinud ühtegi plaani ega matust nimekirja, pole täpsemalt teada, kes seal puhkavad. Kui 1853. a rajati Rakvere külje alla kihelkonna rahva tarvis Tõrma surnuaed, jäi vana surnuaed peamiselt linnarahva kasutada. 19. saj lõpul ja 20. saj algul hakati üha enam matma eestlasi praegusele linnakalmistule, mida laiendati lõuna ja lääne suunas. 20. saj algul jätkus veel surnute matmine vanale kalmistule, paljud hauaplatsid olid aga juba siis maha jäetud ja korrastamata. Vana surnuaia likvideerimine käis järk-järgult, alates 1930-ndatest aastatest. 1939. a suleti kalmistu matustele. Viimast korda maeti Rakvere vanale kalmistule 1948. a. 1960. a anti teada, et vana kalmistu läheb likvideerimisele ja 1961. a asuti juba praktiliselt seda tegema – lõhuti paekivimüür ja kabel, koristati raudaiad ja ristid, pinnas (kalmud) tasandati. Enne viidi kalmistult ära ja paigutati linnakalmistule ümber mõned hauatähised, nende seas perekond Aggerite hauakivid ja Vebermannide platsil seisnud V. Melliku „Ecce homo“. 1970-a II poolel kavandati sellele kohale ehitada lasteaed. Plaan jäi aga soiku. 1991. a 30. mail avati endisel kalmistu alal väike mälestuskivi, millel on tekst „ Vana linnakalmistu 1777“ 1998. a oktoobris leiti vana kalmistu edelanurgas kaevatud kraavis inimluid. (Ajalooline õiend. Rakvere vana kalmistu. Koostaja: O. Kirss)

Sisestatud: 05.02.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vt. kaardilt. LISA 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piir.

Sisestatud: 05.02.2007.