Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi P. Kerese monument, E. Väli, arh. H. Kreis ja A. Siim, 1991 (pronks, graniit)
Mälestise registri number 2250
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 751-K
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 24.07.19

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Kivi, Objekt, Skulptuur, Monumentaalskulptuur.

Mälestise tunnus


Rahvusvahelisele malesuurmeister Paul Keresele pühendatud mälestusmärk, muinsuskaitse alla võetud näitena Eesti 1980. aastate neomodernistlikust monumendikunstist.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Skulptor Ekke Välja (sünd. 1952) kujundatud ning arhitektide Hanno Kreisi (1962-2011) ja Andres Siimu (s. 1962) projekteeritud monument on inspireeritud malelauast, millel plaadile paigaldatud kujundid jäljendavad malendeid, igihaljas okaspuu viitab elujõule ja graniitrahn vastupidavusele. Monument valmis konkursi võitnud töö alusel. Mälestusmärgi avamine toimus 7. jaanuaril 1991.a.

Paul Keres (7.01.1916 Narva – 5.06.1975 Helsingi) oli eesti maletaja ja sporditegelane, rahvusvaheline suurmeister, Eesti parim sportlane (1937), NSV Liidu meistersportlane (1948). Tuli 1935.a esmakordselt Euroopa meistriks. Alates AVRO turniiri võitmisest Hollandis 1938 oli peamisi maailmameistritiitli pretendente, kuid NSVL koondises ei lubatud tal võistlustel võita. Silmapaistev maleteoreetik, paljude kodu- ja välismaal ilmunud maleraamatute autor ning maleajakirjade hinnatud kaastööline. 1936–40 ajakirja Eesti Male peatoimetaja. Harrastas ka tennist ja sai Eesti tennise meistrivõistlustel 1945–48 paarismängudes 3 pronksi. Noorpõlves mängis Pärnu meeskondades korvpalli. Pani 1969 aluse Tallinna rahvusvahelisele maleturniirile (a-st 1977 Kerese mälestusturniir). Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) nimetas 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Monument koosneb malelauda kujutavast hallikatest graniitplaatidest piirdega ja punaka graniitparketiga kaetud platvormist mõõtudega ca 12 x 12 meetrit ja kõrgusega ca 60 cm. Platvormi kiviparkett on moodustatud paarikaupa ruuduks asetatud risttahuka kujulistest plaatidest. Platvormile viivad edela ja kirde suunast kaks graniitplaatidest kahe astmega treppi. Platvormile on „malenditena“ paigutatud 1) roosakale silindrikujulisele graniitpostamendile asetatud Paul Kerese pronksbüst, 2) selle taga asuv mustast lihvitud graniidist viiest osast koosnev Paul Kerese pronksautograafiga püsttahukas, 3) kasvav elupuu, 4) hallikas loodusliku kujuga graniitrahn 5) neljast roosakast lihvitud graniitplokist koosnev risttahuka kujuline pink. Malelauda kujutavale platvormile viivad mõlemast küljest kaks ca 8 m laiust astet.
Paul Kerese rafineeritult rangejooneline ja lakoonilise vormiga, krae ning lipsuga otsevaates portreebüst on kujutatud pea pöördega graniitrahnu suunas. Pintsakuosa on õlajoone suhtes ära lõigatud teravnurkselt. Teos kinnitub alusele portree keskosa kohalt. Büsti kõrgus 110 cm, silindrilise postamendi kõrgus 232 cm, läbimõõt 80 cm.
Portreest tagapool ja veidi paremal on portreest kõrgemale ulatuv mustast poleeritud graniidist püstkülik, mille ülemisel suuremal plokil Paul Kerese autograafist inspireeritud pronkskiri: PaulKeres. Püstkülik on kokku liidetud viiest graniitplokist, ülemise ploki kõrgus ¼ alumiste plokkide kõrgusest. Dekoratiivse elemendina on kasutatud nii esi- kui ka tagaküljel kahte sissegraveeritud püstjoont, mis on plokkide äärtest sama kaugel, nagu ülemise ploki kõrgus (erinevad osad on arvatavasti kuldlõike proportsioonis). Risttahuka kõrgus 400 cm, laius 119 cm, sügavus 34 cm.
Roosakas graniitpink koosneb keskel kahest pikemast ja otstest kahest lühemast ristkülikust (erinevad osad on arvatavasti kuldlõike proportsioonis). Pingi kogupikkus 600 cm, laius 50 cm, kõrgus ca 50 cm, lühemate osade pikkus ca 100 cm, pikemate osade pikkus ca 200 cm.
Graniitrahn on pikliku ebakorrapärase kujuga; kõrgus ca 1,2 m, pikkus ca 2 m, laius ca 1 m. Elupuu kõrgus 2016.a ca 4 m.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Paikneb Tõnismäel (kitsal haljasalal Pärnu maantee ja Hariduse tänava nurgal).

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise ajalugu


1991.a-st muinsuskaitse all Tallinna kohaliku tähtsusega kunstimälestisena (nr. 751). Tunnistatud riiklikult kaitstavaks kultuurimälestiseks 19.07.1995.a. Seoses maareformiga esitas õigusjärgne omanik taotluse Pärnu mnt 44 asuva krundi tagasi saamiseks ning 2006.a algasid mitu aastat kestnud kohtuvaidlused. Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2011 korralduse nr 788 järgi määrati Pärnu mnt 44 // Tõnismägi 11a ning Tallinna Ringkonnakohtu 2.02.2011 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga haldusasjas nr 3-10-302 nähti ette seada Tallinna linna kasuks Pärnu mnt 44/Tõnismägi 11a maale tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linnale kuuluva P. Kerese monumendi jaoks. 19.06.2015.a kehtestatud Pärnu mnt 44/Tõnismägi 11a detailplaneeringus on ette nähtud monumendi teisaldamine samal krundil uuele asukohale Pärnu mnt ääres, kus on tagatud selle parem vaadeldavus ja ligipääsetavus. Monumendi teisaldamine on kavas 2017-2018.a.

Sisestatud: 25.11.2006.

Meedia


(2015) U. Gnadenteich. Tallinn korrastab Paul Kerese mälestusmärgi. Postimees, TallinnCity, 05.02.2015, http://tallinncity.postimees.ee/3081911/tallinn-korrastab-paul-kerese-malestusmargi

Sisestatud: 11.02.2015.