Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Uks, 19. saj. (tamm)
Mälestise registri number 2282
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 646-K
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 06.05.19

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Ehitis, Hoone, Uks.

Mälestise tunnus


Oleviste kiriku peauks omab kunstiväärtust, mis põhineb uusgootistiilse kujunduse meisterlikkusel. (L.Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 07.03.2013.

Mälestise kirjeldus


Neogooti stiilis peauks on ristküliku kujuline, sissepoole avanev tiibuks. Esikülg on vaid ehisliistuga kujundatud raidportaali ava konfiguratsiooni järgi teravkaarseks. Jõulise ümarkaarse profiiliga tuuleliist jaotab teravkaarse pinna kaheks üldelementide osas visuaalselt sümmeetriliselt kujundatud pooleks. Erinevus seisneb üksikelementides. Ülemised pooled on kaunistatud reljeefse väätornamendiga, kusjuures vasakul tiival on kompositsiooni allääres karika reljeef, paremal poolel aga reljeef pateenist. Ukse kummaski alumises pooles on poolkaarekujulised portaali poole välja avanevad uksed. Uksed on pikilaudadest, ääristatud madalreljeefse palmettornamendiga. Ukse keskväljal on fiaalitaoline reljeef, kusjuures vasakpoolse tipus on akantusleht, parempoolse tipus aga palmett. Tagaküljest on tiibuks täiesti erinev- kahe horisontaalpõõnaga ristkülikukujulise uksetiivaga, mille viilungid on igasuguse kaunistuseta. (L.Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 07.03.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


W-poolsel välisküljel

Sisestatud: 07.03.2013.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit (tamm), raud, messing, lakk.
Tehnika: tisleritöö, nikerdatud, lakitud, sepistatud.
Autor, valmistamise koht: kavand F. L. v Maydell, valmistus Tallinna meister
Dateering: 1834-1840
Mõõtmed: välisava h 483 cm, laius 260 cm; ukse üldh 493 cm, laius 273 cm, paksus 26 cm; väikese ukse h 202 cm, laius 102, paksus 8,5 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Pseudogooti stiilis kõrge kahe poolega tammepuidust ukse mõlemas ukselehes on käiguuks. Ukselehe moodustab ristkülikuline püstlaudadest kilp, millel siseküljel lihtne korrapärane raam. Välisküljel on kumbki uksepool raamistusega, mis keskteljel jääb ümara profiiliga tuuleliistu alla. Teravkaarne osa näib jätkavat arhivoldi profileeringut. Kõrge
ukselehe jaotavad kaheks osaks sümmeetriliselt kulgevad tugevalt profileeritud prussidest poolkaared. Alumine kaar eraldab ümarkaarse käiguukseava, ülemisest kaarest lähtuvad
leekemotiivid kujundavad lünetivälja. Põhjapoolse ukselehe leekemotiivid lõpevad viinapuulehtedega, lõunapoolsel palmettidega. Lisaks täiendab lünetivälja kompositsiooni
kõrgreljeefne peenelt nikerdatud karikas (põhjapoolse) ja leivik (lõunapoolne). Käiguuksed on välisküljel kaunistatud stiliseeritud taimemotiividega, mida kahelt poolt raamistab kitsas dekoratiivliist. Kummagi käiguukselehe keskel eendub nikerdatud fiaal, N-osal on see kroonitud viinapuulehega, S-osal palmetiga. Varvaslauad on massiivsed. Uks on peitsitud. Säilinud on üks paar (N-käiguuksel) messinglinke lukuplaadil. Siseküljel 6 sepishingetappi ja neli suurt kujundatud otsaga sepisnurkhinge. Käiguustel 2+2 šarniirhinge. Ülariiv on sepistatud, pika käepidemega. Allservas sepistatud lihtriiv (Elo Sova, 2019)
Ukse väliskülg on üle peitsitud pinotexiga, mistõttu on ta kaotanud oma autentsuse (L. Krigoltoi, 2001)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kavandi tegi F. L. v Maydell. Teostus Tallinna meistrite poolt (vt ka kiriku altariaed). Taastatud kirik avati 28. juunil 1840 piduliku jumalateenistusega.

Sisestatud: 07.03.2013.