Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Ristilt võtmine", 19.saj. I pool (õli, lõuend)
Mälestise registri number 23044
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number 121-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.05.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1984. a.

Sisestatud: 07.05.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: laius vm. 127 cm, suurim h vm. u. 230 cm.
Märgid (meistrimärgid): Signatuuriks on varasemad uurijad märkinud G. O.
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Akademistlikus laadis maalil on kujutatud Kristuse ristilt võtmist. Maali tonaalsus on tume, kompositsioon paljufiguuriline, stiil jutustav.
Signatuuriks on varasemad uurijad märkinud G. O. all vasakus nurgas, praegusel ajal pole seda ilma puhastamata võimalik lugeda. Maal on kirikule muretsetud väidetavalt 19. saj. algul. Teos on lihtsas kitsas pronksvärviga kaetud puitraamis.
Kristuse ristilt võtmist kirjeldavad Uues Testamendis kõik neli evangelisti (Mt 27,57 jj.; Mk 15,43 jj.; Lk 23,50 jj.; Jh 19,38 jj.). Suurkohtu nõunik Joosep Arimaatiast, kes oli samuti Jeesuse jünger, läks Pilaatuse juurde ja palus endale Jeesuse ihu, et see matta. Pilaatus nõustus. Joosep laskis Kristuse ristilt võtta, mähkis tema ihu puhtasse lõuendisse ja asetas selle kaljuhauda. Maalil ongi kujutatud stseeni Kolgata mäel, kus viis meest võtavad lõuendisse mähitavat Kristust ristilt alla. Vasakul esiplaanil seisab Joosep Arimaatiast, tema taga naised – kaks Maarjat. Ees paremal istub Jeesuse lähim jünger Johannes.
Asukoht: kooriruumis.
Kirjandus: Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud. Toim. B. Ederma, A. Jaik. Tartu: Konst. Jaik´i Kirjastus, 1939, lk. 70-71.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 07.05.2008.