Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Helme linnuse varemed
Mälestise registri number 23078
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number 532
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(27)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.19

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


13. sajandist pärineva võimsa kaitserajatise nõlvadel ja müüridel paiknev maaliline varemetepark. Moodustab osa maastikupargist Helme mõisaansamblis.

Sisestatud: 02.04.2012.

Mälestise kirjeldus


Ordulinnus mõõtmetega 116 x 70 meetrit paikneb Sakala kõrgustiku kaguosas 18-20 meetri kõrgusel looduslikul neemikul, mis on läbi lõigatud kahe vallikraaviga. Pealinnusest lõunas paiknes sillapea-laadne väravaehitis, kust viis kivist sild linnuse juurde, millest on säilinud sillasammaste jäänused. Linnus on nn. loodusega seotud kavatisega mantelmüürilinnus, kus mööda linnuseplatoo serva kulgeb ringmüür, mille vastu kogu perimeetri ulatuses on ebakorrapäraselt püstitatud hooned. Linnuse vanimaks osaks on oletatavasti lääneküljel paiknev ruudukujulise põhiplaaniga torn. Kaks tornilaadset eenduvat väljaehitust idaküljel pärinevad tõenäoliselt 14. sajandi teisest poolest. Linnuse kavatis on maapinnal täheldatav ca 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegu tervikuna, sisemüürid on tunduvalt rohkem varisenud. Ehitis on põhiliselt maakividest, üksnes kagutiivas, kus on paiknenud pearuumid, on hilisemate osade juures kasutatud rohekat tellist. (Kaur Alttoa, 1983; Kalvi Aluve, 1999)

Sisestatud: 27.03.2012.

Mälestise ajalugu


Ordulinnus on oletatavasti rajatud 13. sajandi teisel poolel. Esimest korda on linnust mainitud 1412. aastal. Kirjalike allikate kohaselt on linnuse ehitamisel-korrastamisel osalenud kohalikud aadlikud, kellele kuulus vastutasuks linnuses ruume sõjaohu korral varjumiseks. Tõenäoliselt täiendati olemasolevat linnust 14. sajandi teisel poolel. Viljarikkas piirkonnas paiknenud linnus kuulus ordumeistri lauamõisate hulka ja olles kõrvalises kohas, jäi kaua aega sõjaretkedest puutumata Veel 1630. aastatel oli linnus kasutuskõlbulik. Suutmata linnust kindlustada, õhkisid rootslased selle 1658. aastal, mis ajast alates on linnus seisnud varemeis. (Kaur Alttoa, 1983; Kalvi Aluve, 1999)

Sisestatud: 27.03.2012.

Meedia


- Arvi Haak Helme linnus – keskaja uurimata teetähis
http://sakala.ajaleht.ee/270207/esileht/5025200_1.php

- Helme vald jätkab lossivaremete konserveerimist
http://uus.www.valgamaalane.ee/080807/esileht/valgamaa/25010704.php


Sisestatud: 17.09.2007.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Helme_ordulinnus

Sisestatud: 13.05.2011.