Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Helme mõisa park
Mälestise registri number 23079
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number 534
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.10.18

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Ajastu piirkonna pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis

Sisestatud: 06.03.2003.

Mälestise kirjeldus


Suur (23,1ha), vabakujunduslik looduspark, millele nagu ka teistele selle piirkonna parkidele annab põhiilme paiknevus looduslikult kaunis kohas kus äärmiselt vahelduv reljeef koos suure pargiaasa ja tiigiga ei mängi mitte vähetähtsat rolli. Algne park on olnud väike barokne ehisaed. Esiväljak on olnud terrassaed, praegu on siin laskuv muruplats, mis läheb üle suureks pargiaasaks, jättes avatuks vaate peahoonest endise ordulinnuse varemetele. Tagaväljakul on varem olnud ehisaed, mida piirasid alleed, praegu osa asula haljasalast. Looduspargis leidsid koha keskaegsed linnusevaremed, mitmed paviljonid, millest üks sarnanes Vesta templile Tivolis, koobastesse rajatud grotid, vallikraave ühendavad sillad. 1805 ehitati graniitobelisk, mis oli pühendatud Friedrich Schillerile (esimene kogu Euroopas). 19. sajandi II poolel rekonstrueeriti kogu park vabakujuliseks. Pargi põhiosa moodustab suur pargiaas, mis jätab avatuks ümbritseva reljeefi võlu, toob selle esile ning teda raamiv puistu mõjub ekraanina. Puud on istutatud algselt nii, et rõhutada veelgi reljeefi omapära. Tänaseks on algne kompositsioon rikutud kohalike liikide loodusliku uuenduse poolt ning osa eksoote on hävinud. Puistu äärealad on olnud kujundatud ümarate puudegruppidega, mis vahelduvad väikeste väludega, kaugem osa on tihedam, läheb sujuvalt üle jõeäärseks parkmetsaks. Paljud põlispuud on välja läinud, teedevõrk kujunenud ajutiste ülesannetele vastavalt. 4 Sissesõidutee on suundunud peahoone ette kõrvalt, ääristatud pärnadega. (pargiankeet, 2002

Sisestatud: 06.03.2003.

Mälestise ajalugu


Rajatud juba 18.s. lõpul E. v. Anrepi poolt, peahoone ümbrus regulaar ja ülejäänu inglise stiilis.
(arh. mälestise pass, 1984)

Sisestatud: 06.03.2003.

Meedia


Helme lossivaremete ümbrust korrastasid maasturid
http://www.valgamaalane.ee/130307/esileht/25009151.php

Sisestatud: 14.03.2007.