Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Helme mõisa peahoone
Mälestise registri number 23080
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
X-koordinaat 611325.77
Y-koordinaat 6432003.57
Mälestise vana number 534
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 20.09.21

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu barokk härrastemaja näide mõisaansamblis

Sisestatud: 06.03.2003.

Kirjeldus


Hilisbarokne, üksikute varaklassitsistlike detailidega mõisahoone on pooleteisekordne, murdkelpkatusega krohvitud kivihoone. Algne katusekate punane S-kivi asendati 20.s. algul sindliga, praegu eterniit. 1966 ehitati katusest välja kolme aknaga ärklid. Sümmeetrilist fassaadi liigendavad pilastrid, aknaid kaunistavad kaarfrontoonid (ehit. 19.s. IV v.). Peafassaadi keskkohta rõhutasid algselt katuse astmikfrontoon ning samba kaarportikus. Viimane ehitati 19.s. lõpul ümber verandaks. Hoone soklikorrus on võlvitud, peakorruseks - esimene. Säilinud 3 rokokoostiilis ust.
(arh. mälestise pass, 1984)

Sisestatud: 06.03.2003.

Ajalugu


Asutatud ordulinnuse majandamiseks juba 14.s. I poolel. Praeguseks säilinud härrastemaja ehitati 18.s. IV veerandil. Korduvalt ümberehitatud, kuid põhikabariidid säilinud, muudeti katusekuju, aknapealsetele ehit. frontoonid, ette ehitati lahtine veranda. II maailmasõjas sai vasak tiib pommitabamuse. Peale sõda korduvalt remonditud, üks suuremaid toimus 1966, mil lõhuti palju säilinud detaile ja muudeti põhiplaane.
1919 läks mõis Põllutöökooli valdusse, siis riigikoolide võrku. Peale sõda Helme Maakutsekooli eelkäija kätte.
(arh. mälestise pass, 1984)

Sisestatud: 06.03.2003.