Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Holdre mõisa peahoone
Mälestise registri number 23083
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Holdre loss (111025857)

Inspekteerimised(12)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 12.07.19

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Üks tähelepanuväärsemaid juugendi ja 20. sajandi alguse mõisaarhitektuuri näiteid Eestis.

Sisestatud: 28.03.2012.

Mälestise kirjeldus


Heimatstiili sugemetega juugendstiilis 1-korruselise kõrge mansardkorrusega kivist kandeseintega hoone on ebasümmeetrilise liigendusega. Hoone põhimahust eenduvad risaliidid, ärklid ja rõdud. Peaaegu dekoorita fassaadide ekspressiivsus väljendub peamiselt dekoratiivses materjalikasutuses, mis põhineb pritskrohvi ja lõhestatud maakivi kontrastil. Hoone fassaade ilmestavad erikujulised aknad ja jõepoolse fassaadi risaliitide tornilaadsed külgehitised.. Ka hoone siseplaneering on ebasümmeetriline. Algse põhiplaani järgi paiknes põhikorrusel viis esindusruumi: vestibüül, saal, salong, söögisaal ja raamatukogu. Ruumide esinduslikkust rõhutasid vestibüüli trepp ja kamin ning saali stukkornament. Hiljem on muudetud nii hoone fassaade kui ruumide jaotust. Taga- ja esifassaadile on lisatud aknaavasid ning olemasolevaid ehitatud suuremaks. Siseplaneeringut on muudetud vanade vaheseinte lammutamisega. Majja on ehitatud uus raudbetoonist trepp. (Ants Hein, 1983; Aleksandr Pantelejev, 2005)

Sisestatud: 28.03.2012.

Mälestise ajalugu


Taagepera mõisniku Hugo von Styki õemehest Woldemar von Ditmarist sai Holdre mõisa omanik 1909. aastal. Juba 1910. aastal valminud juugendstiilis Holdre härrastemaja on oma arhitektuurilt Taagepera mõisa peahoone väiksem vend. Mõlema hoone arhitektiks on Berliinis õppinud ja Riias tegutsenud arhitekt Otto Wildau. Woldemar von Ditmar jäi Holdre viimaseks mõisnikuks. Peale võõrandamist tegutses hoones kool. Mõisa peahoone kooliks kohandamise ajast on pärit ka ümberehitused nii fassaadidel kui siseruumes. Nõukogude ajal oli mõisas pioneerilaager. 1976. aastal läks mõis Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi valdusesse, viimase kohalik järeltulija Valga Autobaas müüs hoone 1998. aastal erakätesse. (Ants Hein, 1983; Aleksandr Pantelejev, 2005)

Sisestatud: 28.03.2012.

Meedia


Seotus ajalooliste isikutega
Johan Kõpp (1874 – 1970) sündinud Holdre kupja pojana, teoloog, kultuuritegelane ja kirjanik. Kõpp oli Tartu Ülikooli rektor 1928 – 1937; peapiiskop 1957 – 1964. Alates 1944 elas Rootsis

Sisestatud: 24.11.2004.

Meedia


-Lagunev Holdre loss võib peagi hukkumisest pääseda
http://www.valgamaalane.ee/130906/esileht/25007385.php

- Holdre lossi ümbrus võtab ilmet
http://uus.www.valgamaalane.ee/240107/esileht/uudised/25008655.php



Sisestatud: 28.02.2007.