Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hummuli mõisa peahoone
Mälestise registri number 23086
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis põhikooli hoone (111033325)

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.07.19

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Neogootika erivariatsiooni tuudorstiili hästi säilinud näide. Valminud Sangaste lossi eeskujul. Hoone arhitektuur on Põhja-Läti mõisaarhitektuurile iseloomulike mõjutustega, mis on omased just Lõuna-Eesti üleminekualale. Esindab 19. sajandi lõpukümnenditel Balti mõisaarhitektuuris valitsenud suundumust, mis peegeldab valitseva klassi minevikuihalust ja konservatiivset eluhoiakut. Moodustab koos pargialaga tervikliku ansambli.

Sisestatud: 30.03.2012.

Mälestise kirjeldus


Historitsismi neogootika võtmes, täpsemalt tuudorstiilis 2-korruseline nurgatorniga tellishoone, mille arhitektuurilise rütmi loovad ajastule iseloomulik torn, astmikfrontoon, hoone eenduvate ja taanduvate osade ja tuudorstiilis kavandatud akende rütmiline lahendus. Esifassaadi rütm on seotud nurgatorniga läbi taanduva osa nelinurksete ja eenduva osa suurte ümarkaarsete akende ning torniosa nelinurksete petikakende ja tornigaleriide väiksemate ümarkaarsete akendega. Fassaadielementidest tõusevad veel esile maakivist kõrge sokliosa ja punasest tellisest räästaalune friis, esimese ja teise korruse vahekarniisid ning torniosa dekooriga petiknišid. Välisukse valgmikul ja ümarkaarsete akende ülemisel kolmandikul on dekoorielemendina kasutatud kolmiksiirust. Ka hoone välisuks on olnud neogooti stiilis kujundusega. Hoone teise korruse osas asus varem palkon ja tagaküljel esimese korruse ulatuses veranda, mida markeerib kinniehitatud ukseava. Siseruumides on vaatamata ümberehitustele säilinud algseid interjööridetaile. Esimesel korrusel on mitmes ruumis tumedad puidust laed, saalis ja sellega külgnevates ruumides on karniisidega tahveldatud tiibuksed. Sajandivahetuse juugendstiilist on mõjutatud taimornamentidega kaunistatud kolmnurkse karniisiga kamin ja esimese korruse tornigalerii seinte aastaaegu kujutavad allegoorilised seinamaalingud. Hoone all asuvad kõrged, võlvitud ruumid. 1960. aastatel on ümberehituste käigus lisatud hoonele raudbetoonist sisetrepid. Hoonele liitub lõunaosas silikaattellisest juurdeehitus, mis on värviharmooniat silmas pidades toonitud punaseks. (Epi Tohvri, 2000; Juhan Maiste, 2008)

Sisestatud: 30.03.2012.

Mälestise ajalugu


Kuigi esimesed kirjalikud teated uuest telliskividest härrastemajast pärinevad 1892. aastast, on hoone tõenäoliselt ehitatud 1880. aastate lõpus, peale mõisa uue telliseahju valmimist 1886. aastal. Uue härrastemaja lasi vana puidust peahoone lähedusse ehitada Axel von Samson-Himmelsjerna, naabruses asuva Sangaste mõisniku krahv Friedrich Bergi lähedane sõber, mistõttu on nii hoone eksterjööris kui interjööris äratuntavaid vihjeid 1883. aastal valminud Sangaste lossi arhitektuurile. Hoone võimaliku arhitektina on nähtud ka Lustivere mõisa peahoone 1891. aastast pärineva ümberehitusprojekti autorit W. Sternfeldi. 1914. aastal müüs Axel von Samson-Himmelsjerna Hummuli mõisa krahv Ernest Friedrich Bergile, kelle perekonna valduses oli mõis võõrandamiseni 1928. aastal. 1930. aastatel asus mõisa kool, millega seoses tehti hoones mõningaid ümberehitusi. Hoones tegutseb kool tänaseni. Mõisasüda koos peahoone, kõrvalhoonete ja pargiga jääb 1980. aastatel kasvanud kolhoosiasula keskele. (Epi Tohvri, 2000; Juhan Maiste, 2008)

Sisestatud: 30.03.2012.