Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hummuli mõisa park
Mälestise registri number 23087
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 03.04.20

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajastule ja piirkonnale tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis. Pargiala on seotud 1702. aasta 29.(17.) juulil Põhjasõjas toimunud Vene ja Rootsi vägede vahelise Hummuli lahinguga, milles osalesid Vene poolel B. Šeremetevi juhitud 18 000-meheline korpus ja Rootsi poolel W. A. Schlippenbach poolt juhitud 7000-meheline välikorpus. Mõisahäärberi esise väljaku lõunaserva põlispuude alla paigutati 2002. aasta 17.juulil selle ajaloolise sündmuse tähistamiseks mälestuskivi.

Sisestatud: 07.01.2004.

Mälestise kirjeldus


Park on suur ja võtab enda alla 10 hektarilise maa-ala. Mõisasüdamesse viib puiestee, mis lõpeb peahoone esisel ringteest ümbritsetud väljakuga. Enne esiväljakut on vasakut kätt kaks paisutatud tiiki, mis markeerivad mõisasüdame läänepiiri. Esiväljak on osaliselt piiratud tammedega. Esiväljakust põhja ja lõunasse jäävad 19. sajandi lõpul rajatud vabakujulised pargiosad. Kahest ulatuslikum on esindusväljakust lõunasse jääv ala, mis ümbritses ka mõisa kõrvalhooneid. Siin-seal esineb peahoone läheduses ka regulaarpargi ilminguid. Suurem vabakujuline pargiosa paikneb peahoone idaküljel endise regulaaraia kohal, ulatudes sellest aga mitmeid kordi kaugemale. Dendroloogiliselt on park väga liigirikas. Pargis kasvab 120 liiki puid ja põõsaid. Valitsevaks liigiks on harilik tamm. Pargipuistu planeerimisel on arvestatud erinevate puuliikide omadusi. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 30.03.2012.

Mälestise ajalugu


19. sajandi alguseks välja kujunenud mõisasüdame planeering koos kõrvalhoonete ja lähedalasuvate tiikidega püsis põhiosas muutumatuna kogu järgneva sajandi. 19. sajandi algul oli mõisa vana puidust peahoone tagaküljele rajatud iluaed ja sellest edasi regulaarne, hargnevate teesihtidega pargiosa, millest kahel pool paiknesid puuvilja- ja juurviljaaiad. Praegune vabakujuline park on rajatud 19. ja 20. sajandi vahetusel ja harmoneerub uue 1880. aastate lõpus valminud peahoone arhitektuuriga.

Sisestatud: 30.03.2012.