Mälestise tunnus

Kihelkonnakirikuks ehitatud keskaegse kodakiriku varemed. Kirikust on säilinud põhimahud ja mitmed antud kirikutüübile ning konkreetselt sellele kirikule iseloomulikud ehitusdetailid.

Mälestise kirjeldus

Põhimahus krohvitud maakividest ehitatud kiriku detailide kujundamisel on kasutatud telliseid. Algselt ilma tornita kodakirikuna ehitatud kirikuhoone järgib veidi vähendatult Nõo kiriku eeskuju. 3-löövilise kolme traveega pikihoonele liitub idas kvadraatne koor. Pikihoone seinu liigendavad endiste võlvide liseenilaadsed eendtoed, mis lääneseinas on olnud 2-astmelised. Omaaegsetele lihtsa vormiga talumilaadsetele raidkapiteelidele viitab pikihoone edelanurgas säilinud fragment. Riivpalgiga suletav peaportaal viitab kiriku kaitsefunktsioonile. Teine sissepääs on pikihoone lõunaseinas, võlvidele viinud trepikäik lääneseinas. Kesklöövist laiemat, ruudukujulise põhiplaaniga kooriruumi valgustavad kolm avarates niššides paiknevat akent, mis on osaliselt kinni müüritud. Erinevalt pikihoonest on nende palendites kasutatud tavaliste kõrval ka freesitud telliseid. Keskaegse käärkambri kohta andmed puuduvad, säilinud fragmendid on uusaegsed. Samuti uusaegne oli pikihoone läänemüürile ja kahele sambale toetunud puidust torn. (Kaur Alttoa, 1983 ja 1999)

Mälestise ajalugu

Kirjalikes allikates esmakordselt 1383. aastal mainitud kihelkonnakirik on püstitatud tõenäoliselt 14. sajandil. 17. sajandi alguse sõdades sai kirik tugevasti kannatada. Kirik taastati 1674. aastal, kuid juba 1702. aasta suvel süütasid kiriku Põhjasõjas Hummuli lahingu järel Vene väed. Kirik taastati 1720. aastatel, siis lisati ka puidust torn. Lõplikult purustati kirik Teise maailmasõja käigus 1944. aastal. (Kaur Alttoa, 1999)

Meedia

- Täna räägime Valgamaa kirikutest : Helme Maarja kirik
http://www.valgamaalane.ee/170907/esileht/25011102_1.php