- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
23099 Taagepera mõisa park ja alleed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Taagepera mõisa park ja alleed |
|---|---|
| Mälestise registri number | 23099 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 27.09.1999 |
| Registreeritud | 27.09.1999 |
| X-koordinaat | 598529.24 |
| Y-koordinaat | 6429336.72 |
| Mälestise vana number | 544 |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(20)
Paikvaatluse kuupäev: 08.12.23
Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein
|
Märksõna(12)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.
|
|
Mälestise tunnus Ajaloolise mitmekihilisuse säilitanud terviklik ansambel, kus esinduslikku juugendhärrastemaja ümbritseb juugendlike elementidega segastiilis park. |
|
Kirjeldus Segastiilis park võtab enda alla 5 hektari suuruse maa-ala. Pargi esiväljak on laskuval nõlval asuv avar seedermänni ja nulugruppe ühtlaselt täis istutatud muruväljak, mida liigendab kaarjas sissesõidutee. Peahoone ees on pargi esiväljakul väike iluaed, mille keskel on purskkaevuga tiik ning äärtes pöetud elupuud ja nulud. Esiväljakut eraldab 1938. aastal valminud sanatooriumikorpusest elupuuhekk. Hoone ja heki vahel on kitsastel terrassidel iluaed, mille kujunduses on kasutatud ohtralt ilupõõsaid. Pargi tagaväljak on kitsa ristküliku kujuga. Tagaväljakut eraldab kõrvalolevast põllust tiheda ekraanina istutatud puuderivi, otsast piiravad väljakut väljakasvanud elupuud. Pargi vabakujuline suhteliselt vaheldusrikkal reljeefil paiknev põhiosa koosneb liigirikkast puistust, mille vahel kasvavad üksikult ja väiksemates gruppides haruldasemad ilupuud. Märkimisväärne osakaal on pargis okaspuudel, kuid kahjuks on suur osa okaspuudest haiged ja kuivanud. Pargi juurde kuulub teisel pool Tõrva-Holdre-Taagepera maanteed asuv valdavalt harilikest mändidest koosnev parkmets ning tammeallee. Pargi teedevõrk on põhiosas vabakujuliselt looklev, välja arvatud endise regulaarpargi alal, kus osaliselt on säilinud endised sirged teesihid ning korrapärane teedevõrk, mis eraldab pärnaalleedega ääristatud ruudukujulisi muruväljakuid. Ansambli keskosa on ümbritsetud kivimüüriga, milles kõrged väravad, mille arhitektuur haakub juugendstiilis peahoone omaga. (Pargiankeet, 2002) |
|
Ajalugu Algne regulaarpark mõisasüdames on rajatud tõenäoliselt 18. sajandi lõpus. 19. sajandi keskel on parki vastavalt ajastu moele vabakujulises võtmes ümber kujundatud ning laiendatud. Seoses uue suurejoonelise juugendstiilis peahoone valmimisega aastatel 1907-1912 kujundati ümber ka park. Seoses uue sanatooriumikorpuse valmimisega 1938. aastal, täiendati parki istutustega veel ka aastatel 1939-1947. (Pargiankeet, 2002) |