Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kaagjärve-Mäemõisa park
Mälestise registri number 23123
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.07.19

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vabakujunduslik liigirohke park.

Sisestatud: 29.04.2003.

Mälestise kirjeldus


6,1 ha suurune vabakujuline pargiala, mis paikneb mõisa peahoone ümbruses, mõisasüdamesse viiva kolme allee vahelisel alal. Maastiku reljeef on kogu pargiala ulatuses tasane. Kagust toob mõisasüdamesse tamme- ja edelast vahtraallee, mis jätkuvad pargi sisemuses kuni peahooneni pärnaalleedena ning jagavad pargi kolmeks osaks. Pargi lääne- ja lõunapoolsetes osades leidub ridaistutuse fragmente, mis pärinevad tõenäoliselt varasema peahoone juurde kuulunud korrapärase kujundusega pargist. Peahoonest põhjapool asub esiväljak kaarekujulise tiigiga, mille keskel asuval poolsaarel kasvab üksik suur tamm. Varem on see olnud tagaväljak ning eespool mainitud pärnaalleed suundunud vastavalt varasema peahoone ette. Pargipuude liigirikkus on suur. Kokku on pargis 18 kodumaist ja 65 võõrliiki. Ainult pargialal paikneb 77 liiku puittaimi. Ülekaalus on pikaealised ja keskmise elueaga puuliigid, nagu harilik pärn, harilik vaher ja harilik tamm. Pargi lõunaosas on istutatud puuderingid euroopa ja vene lehistest, aga ka harukaskedest, harilikest pärnadest ja harilikest tammedest.

Sisestatud: 15.05.2013.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated mõisast pärinevad 1541. aastast. Järgnevate sajandite jooksul vahetas mõis korduvalt omanikke. Nende hulgas aadlisuguvõsad Kawer, Raske, Golovin, Golitsõn, Arpshofen, Blankenhagen, Brüggen ja Grote. Viimastele kuulus mõis 1838. aastast kuni võõrandamiseni. Algne regulaarpark rajati 18. ja 19. sajandi vahetuse paiku. Praegune vabakujunduslik ansambel kohandati varasemast ümber 19. sajandi III veerandil. Mõisasüdame uue kujunduse lasi rajada Kaagjärve ja Karula mõisniku Nikolai von Grote. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus Kawershof tuleb esimeste omanike Kawerite nimest. Lisanimena kasutatud saksakeelne nimetus Rastgarve tuleb 1626. aastal mõisa omanikuks saanud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi õuenõuniku Christoph Ludwig Raske perekonnanimest. 1924. aastal kolis mõisa peahoonesse kohalik kool. Hoones tegutseb kool-lasteaed tänaseni.

Sisestatud: 15.05.2013.