Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karula mõisa park ja alleed
Mälestise registri number 23129
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.03.19

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Suurejoonelise historitsistliku laiaulatusliku mõisaansambli koosseisu kuuluv vabakujunduslik park, millede omanikud v. Grote´d on omanud olulist osa paikkonna poliitilis-majanduslikus ja kultuuriloolises kujunemises.

Sisestatud: 26.02.2003.

Mälestise kirjeldus


Park on suur 9,1ha vabakujuline mõningate regulaarsete elementidega (alleedega). Esiväljak on suur, avar, laskuva muruplatsiga, mis on piiratud sissesõidutee poolt, mille ääres on säilinud vanad raudkivist postid. Esiväljakut ääristab põhiliselt tammerida. Maantee pool all väljaku servas on kitsas kõverakujuline tiik, mis jätkub pargi põhiosas teiselpool sissesõiduteteed. Tagaväljakul on vahelduv-reljeefne, mida ilmestab veel ilus tiik. Väljakul aktsendiks põlistamm, servas pärnad. Tagaväljaku kõrval väike künkake varega, kus kasvavad arukased ja vene lehised (looduslik uuendus). Pargi põhiosa on võrdlemisi avatud maastikupark, kus vahelduvad ümarad puudegrupid väludega. Pargi loodeosas oleval ümaral künkal asub pärnapuistu, kus on aimatav spiraalne teedevõrk. Pärnade vahel on aktsendiks teisi liike. Künka tipus platool ümar pärnaring. Künka kõrval olev vabakujuline põhjaveetoiteline tiik lõpeb tammiga.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 03.06.2003.

Mälestise ajalugu


Algne regulaarne park on ilmselt rajatud 18. sajandi lõpus. Sellest on säilinud tamme allee, mis suundub läbi pargi endise peahoone varemete ees oleva eesväljakuni. Tagaväljak oli lage, raamitud majandushoonetega. 19. sajandi algusest on pärit pärnapuistu loodeosas. Vabakujuline park on rajatud 19. sajandi lõpus. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 03.06.2003.

Meedia


- Karula mõisapargi ümbrus muudab ilmet
http://www.sakala.ajaleht.ee/201005/esileht/5018183.php

Sisestatud: 27.01.2006.