Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karula kiriku varemed
Mälestise registri number 23144
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number 538
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 05.11.19

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Lõuna-Eesti keskajale tüüpiline sakraalhoone.

Sisestatud: 02.06.2003.

Mälestise kirjeldus


Põhiplaanilt ruudukujuline, keskajale iseloomulikult 3-lööviline kolme traveega kodakirikuline pikihoone oli silmapaistvalt lühike. Võlvide ja piilarite kohta andmed puuduvad. W-seina ülaosas paiknev trepikäik viitab võlvipealsele kasutamisele redupaigana. Laia O-aknaga 4-nurkne koor on olnud kaetud tähtvõlviga. Algse võidukaare ja koori N-küljel paiknenud käärkambri kuju on teadmata. Väliskujundus on olnud äärmiselt lihtne. Krohvitud maakiviseinu elavdasid puhta vuugiga laotud tellisnurgad. Akendeta W-fassaadi liigendasid ümarkaarne tellisportaal ja tollal L-Eestis populaarne lame konsooltornike, mis kirikupoolsel küljel oli avatud. Teine sissepääs paiknes S-küljel (praegune külgportaal pärineb 19.s.) pärast rekonstr. ehitati uued puulaed, kooriruumi O-osa eraldati vaheseinaga ja sinna kujundati käärkamber. Portaalid ja aknad said uue, neogooti kujunduse, millega kõrvuti on kasutatud ka klassitsistlikke stiilielemente. Hiljem lisati puidust haritorn. (Arh. mälestise pass, 1982, EA)

Sisestatud: 02.06.2003.

Mälestise ajalugu


Karula Maarja kirik ehit. tõen. 15.s. II poolel, Lüllemäel asunud Karula (Carwele) kirikut on esmakordselt mainitud 1532. aastal. 1624 kirik põles sõdades, mil kaotas ka võlvid. 17. sajandi jooksul ehitati kirik jälle üles, kuid 1701. aastal põletati kirik uuesti ning hävitati kirikla. Kuni 1720. aastani oli kirik varemeis. Uuesti valmis kirik täielikult 1729. 1715-1735 pärineb esimene säilinud kirikuraamat Pärast mitmeid remonte rekonstrueeriti 1835-36 (ehit.-meister Fr. Hess Lemsalust). Kui viimasest remondist oli möödas 100 aastat tehti õpetaja Kiisk`i ettevõtmisel 1936. aastal uus põhjalik remont. Alates 1944 varemeis.

Sisestatud: 02.06.2003.