Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hellenurme mõisa peahoone
Mälestise registri number 23147
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Hellenurme mõisahoone (111032111)

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 14.05.18

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Valgamaa esinduslikemaid mõisaansambleid. 19. sajandi II poolel kuulus mõis tuntud loodusteadlasele ja akadeemikule, Siberi ja polaaruurijana kultuuri- ja teaduslukku läinud Alexander von Middendorffile (1815-1894), kes mõisa hoonestuse koos pargiga ajastu võtmes ümber kujundas.

Sisestatud: 28.05.2012.

Mälestise kirjeldus


18. sajandi viimasel veerandil barokses võtmes valminud peahoone ehitati 19. sajandi II pooles ümber järelklassitsistlikus laadis. Põhimahus 1-korruseline poolkelpkatusega krohvitud kivihoone keskosa rõhutanud baroksetes vormides voluutfrontooni asemele kerkis ümberehituse käigus pilastritega raamitud 2-korruseline keskrisaliit, mida kroonib kolmnurkfrontoon. Hoone nurgad rusteeriti ja hoone esi- ning tagafassaadile lisati kivisoklil puidust historistlikud väljaehitised: peasissepääsu ette puitpalkon ning tagafassaadile suur klaasveranda. Barokse ilme on säilitanud peahoone laiad ümarkaarsed aknaavad koos sinna juurde kuuluva krohviraamistuse ja lukukividega. Ümberehituste käigus said uue ilma ka siseruumid, 19. sajandi II poolest pärinevad nii anfilaadses süsteemis paiknevad peakorruse ruumid kui neis asetsevad kõrged kahhelahjud ja tahveluksed, aknad ning saali parkettpõrandad. Oma barokse ilme on säilitanud ka hoone võlvitud soklikorrus. (Juhan Maiste, 1985)

Sisestatud: 28.05.2012.

Mälestise ajalugu


Hellenurme mõis kujunes iseseisva mõisakeskusena välja 17. sajandi keskpaigas. Mõisa valdused läksid 1738. aastal Bruiningite perekonnale, kelle eestvõttel valmis 18. sajandi viimasel veerandil mõisa baroksetes vormides peahoone. 1850. aastal läks mõis Middendorffide perekonnale. 1853. aastal päris mõisa tuntud loodusteadlane ja akadeemik Alexander von Middendorff (1815-1894), kelle omandis ehitati ajastule omases võtmes ümber härrastemaja ja täiendati istutustega parki. (Juhan Maiste, 1985)

Sisestatud: 28.05.2012.

Meedia


http://www.ut.ee/ajaleht/arhiiv/012601/uudis.htm
28. jaanuaril möödub 107 aastat Eestiga seotud balti-saksa päritolu maailmamainega biogeograafi, zooloogi, põllumajandusteadlase ja uurimisreisija Alexander Theodor von Middendorfi surmast.

A. T. Middendorff sündis 1815. aastal Peterburis. Tulevase loodusteadlase isa Theodor Middendorff tegeles keeleteadusega ja oli Peterburi Pedagoogika Instituudi direktor. Mõnedel andmetel oli ema talupojaseisusest pärit eestlanna. Noore Alexandri lapsepõlv möödus põhiliselt Pööravere mõisas Pärnu-Jaagupi lähedal. 1837. aastal lõpetas A. T. v. Middendorff TÜ arstiteaduskonna. Oma lõputöö motoks valis ta prantsuse-saksa lüüriku ja looduseuurija A. Chamicco sõnad: "Ma ihkan näha tsiviliseerimata maailma ja vahetaksin meelsasti oma doktorimütsi mugava reisikübara vastu".

Pärast ülikooli lõpetamist hakkaski Middendorff üha rohkem loodusteadustega tegelema. 1840. aastal käis ta Baeriga Lapimaal, 1842-1845 korraldas suure uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta, mille kohta avaldas 4-köitelise saksakeelse uurimuse. Hiljem tegi ta uurimisreisi Baraba steppi, Novaja Zemljale ja Islandile ning Fergana orgu. Middendorffi järgi on nimi antud 17 looma- ja 11 taimeliigile. Ta oli Peterburi TA tegev- ja auliige, TÜ dr h c ja Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kauaaegne president.

Midderdorff elas alates 1860. aastatest Lõuna-Tartumaal oma Hellenurme mõisas, kus tegi palju eesti põllumajanduse edendamiseks. Ta oli ka eesti punase veise- ja tori hobusetõu aretajaid.

A. T. Middendorff on maetud perekonna matusepaika Hellenurmes.

Sisestatud: 26.01.2003.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hellenurme_mõis.jpg

Sisestatud: 28.05.2012.