Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hellenurme mõisa park ja allee
Mälestise registri number 23148
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.04.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor, Mari-Liis Paris

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Valgamaa esinduslikemaid mõisaansambleid. 19. sajandi II poolel kuulus mõis tuntud loodusteadlasele ja akadeemikule, Siberi ja polaaruurijana kultuuri- ja teaduslukku läinud Alexander von Middendorffile (1815-1894), kes mõisa hoonestuse koos pargiga ajastu võtmes ümber kujundas. Ekspeditsioonidelt kaasa toodud võõrliike on kasutatud pargi puistu mitmekesistamisel.

Sisestatud: 29.05.2012.

Mälestise kirjeldus


Mõisasüdame kujunduses on ülekaalus Lõuna-Eesti mõisaarhitektuurile omased vabaplaneeringule omased jooned. Hoonestus ei koondu mitte teineteisele vahetult alluvatesse hierarhilistesse ansamblitesse, vaid tervikpilti kujundav üldkompositsioon on saavutatud läbi aimatavate aktsentide. 19. sajandi romantilisele maitsele omaselt avanevad pargipuistust vaated nii mõisa peahoonele kui rohketele kõrvalhoonetele, moodustades üheskoos arhitektuuriajalooliselt huvipakkuva terviku, mis sobitub hästi ümbritsevasse maastikku. Vaated peahoonele on jäetud avatuks. Härrastemaja esine ringteega ümbritsetud muruväljak laseb suhteliselt väikesel ehitisel pääseda mõjule juba eemalt. Mõisa hoonestuse endasse haarav park on kujundatud vabaplaneeringulisena kontrastsete puudegruppide ja avatud muruväljakute vahelduvas rütmis. Peahoone taga olevalt avaralt aasalt avanevad vaated paisjärvele ning avamaastikku. Pargi põhiosa moodustab aga tiheda iseloomuga puistu ansambli lääneosas. Selle kujundajaks loetakse Alexander von Middendirffi. Puuliikidest domineerivatele kodumaistele tammedele, pärnadele on kontrastiks istutatud euroopa ja siberi nulgusid ning alpi seedermändi. Pargiosa keskossa jääb väike pargisarnane väljak, kus asus omaette vaatamisväärsusena tänaseks hävinud paviljon, mille asemeni viib peahoone juurest pärnaallee, mida läbivad vee äravoolu tagavad kraavid olid varem ilmestatud sillakestega (Juhan Maiste, 1985).
Hellenurme mõisapargi koosseisu jääb ka mõisasüdamest loodesse jääv Hellenurme mõisa kalmistu, kuhu on maetud teiste seas ka loodusteadlane ja akadeemik Alexander Theodor von Middendorff.

Sisestatud: 29.05.2012.

Mälestise ajalugu


Park on rajatud tõenäoliselt mõisasüdame väljaehitamise perioodil 18. sajandi lõpul. Pargi vanusest annavad tunnistust mitmed sellest perioodist pärinevad alleed. Praegune vabakujunduslik park on rajatud varasema kohale 19. sajandi II poolel. Pargi lääneosa rajamisel osales mõisnik Alexander von Middendorff isiklikult. Hiljem on parki laiendatud pargi kaguosas paiknenud aiamaade arvelt.

Sisestatud: 18.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Hellenurme mõisa pargi ja allee piirid on määratud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 60, 27.05.2016 "Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid". Vaata joonist viide "Hellenurme mõisa pargi ja allee piirid" alt.

Sisestatud: 11.01.2019.