Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hellenurme mõisa vesiveski
Mälestise registri number 23155
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(14)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 17.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Veskihoone, Vesiveski, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Vesiveski, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Valgamaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv tööstushoone. Veski on ehitatud perioodil, kui mõis kuulus tuntud loodusteadlase ja akadeemiku Alexander von Middendorffi (1815-1894) vanemale pojale Ernst von Middendorffile, kes jätkas isa poolt alustatud ehitustöid mõisas. Veski on väärtuslik ka oma hästi säilinud ja tänaseni töökorras oleva sisseseade poolest.

Sisestatud: 30.05.2012.

Mälestise kirjeldus


Viilkatusega 2-korruseline maakividest ja tellistest hoone, mida on täiendatud juurdeehitustega. Hoone keskosa kohal on veel täiendav 2-korruseline väljaehitatud katusekorrusega pealeehitus.

Sisestatud: 30.05.2012.

Mälestise ajalugu


Ehitatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. (Juhan Maiste, 1985)

Sisestatud: 30.05.2012.

Meedia


TARTU POSTIMEES, 07.05.2002

Hellenurme veskit peab veskiemand
Teisipäev 07.05.2002

Hellenurme vesiveski Valgamaal on töötavaist veskeist tõenäoliselt ainulaadne, sest seal pole juba neli aastat peremeest. Perenaine Mae Juske raputab pead, kui küsida, kas teda peab kutsuma veskinaiseks.
«Mis veskinaine, ma olen veskiemand,» naerab energiast pakatav Juske, talutades külalist vaarisalt päritud veski ühelt korruselt teisele ning näidates, kus asub manna-, kus püülimasin.

Elvast pärit Juske läks pärast Tartu Elleri muusikakooli lõpetamist Vändrasse muusikaõpetajaks. 1994. aastal sai ta isalt pakkumise võtta kolhoosilt tagasi saadud vesiveski oma hoole alla.

«Ega ma olnud nõus, aga mis mul üle jäi - mees tahtis tulla ja ma tulin mehele järele,» meenutab Juske. «Hiljem, kui mehega lahku läksime, ei suutnud ma enam ära minna. Tundsin, et mul on tekkinud juured.»

Kuuekümnendail aastail elektri jõul töötanud Hellenurme veskit hoiab kolhoosiaja lõpuaastaist saadik käimas vesi. 2000. aasta hilissügisel pani Mae Juske vee jõul käima ka 19-kilovatise elektrigeneraatori.

Mullu suvel läks elektrijaam rikki, kuu aja eest sai Juske selle taas töökorda. Olude sunnil tahabki Juske teha põhiliselt elektrit. Jahu, tangu ning mannat teeb mölder tavaliselt üle nädala, kui on teada, et veskile on tulemas küllalt kundesid või turiste.

Et Hellenurme veskis on praegu vaid üks turbiin, tuleb elektri tootmine vilja jahvatamise ajaks katkestada, kuid hammasrataste ümbertõstmine on Juske sõnul küllalt raske ja tülikas ettevõtmine.

«Elektrit hakkasin tegema, et paremini ots otsaga kokku tulla,» ütleb Juske. «Samas võtan seda veskit kui kultuuriväärtust, mitte kui teenimisvahendit. Lihtsam olnuks toota vaid elektrit, aga leidsin, et viljaveski peaks siiski ka jääma.»

Juske nendib, et seitsmeaastase tütre ja kaheksa-aastase poja kõrvalt veskiemanda ametit pidada pole lihtne. Iseseisvumine oli aga märksa raskem, sest mõnigi muigas paljast mõttest, et naine meeste mängumaale trügib.

«Palju jõudu saan tunnustusest, kui keegi leiab, et juba ainuüksi see on tore, et üks veski vee pääl töötab,» lausub Juske.
Martin Pau

- artikkel "Hellenurme veskiemand kutsus sõbrad ja abilised katusepeole"
http://www.valgamaalane.ee/091205/esileht/25004751.php
martin.pau@postimees.ee

Sisestatud: 27.09.1999.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hellenurme_mõisa_vesiveski_nr_23155.jpg

Sisestatud: 28.05.2012.