Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Palupera mõisa park
Mälestise registri number 23161
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.07.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


19. sajandi teisel poolel oma tänase ilme omandanud mõisasüdames paiknev mitmes etapis rajatud segastiilis park, mille ülesehitus ning põhikompositsioon on piirkonnale ja ajastule iseloomulikud.

Sisestatud: 01.06.2012.

Mälestise kirjeldus


Regulaarsete elementidega, kuid põhiosas vabakujuline park võtab enda alla 3,3 hektari suuruse maa-ala. Peahoone esise mõisa sissesõiduteega piiratud kolmnurkse esiväljaku servi ilmestavad üksikud põlispuud ja vabakujuline hekk. Peahoone taga paiknevat pargiosa ilmestab ristküliku kujuline avar tagaväljak, kus algselt paiknes mõisa iluaed, kus avanesid vaated väljaku kõrval paiknevale 3 suuremast ja 1 väiksemast koosnevale tiikidesüsteemile. Regulaarpargi põhiosa paiknes peahoone esisest sissesõiduteega piiratud esiväljakust põhjas. Läbivaks kujunduselemendiks on pärnaalleed, mis jaotavad ala neljaks avatud väljakuks. Idapoolsed väljakud on 20. sajandi jooksul täis istutatud. Vabakujuline pargiosa peahoonest kagus koosneb tiheda puistust, kus on enamuses lehtpuud. Peamiselt lehtpuudest koosneva puistu mitmekesistamiseks vabakujulisse pargiossa istutatud okaspuid ning seal kasvavad ka 5 põlist elupuud. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 01.06.2012.

Mälestise ajalugu


Peahoone lähim ümbruses oli algselt iluaed, mis kujundati 19. sajandi algul ümber regulaarse pargi peaosaks. Peahoone esiküljele jäi avar esiväljak, millest põhjapoole rajati ristuvate teedega pargiosa. Peahoone taguse pargiala keskmes paiknesid geomeetriliselt kujundatud tiigid. 19. sajandi teisel poolel kujundati park vabakujulises võtmes ümber ning peahoonest kagusse rajati uus vabakujuline pargiosa. 20. sajandi jooksul on kool parki uute istutustega pidevalt täiendanud. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 01.06.2012.