Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lõve mõisa park
Mälestise registri number 23223
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.10.18

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Regulaarsete elementidega vabakujulise mõisapargi näide Lõuna-Eestile iseloomulikus väikemõisa ansamblis.

Sisestatud: 22.06.2012.

Mälestise kirjeldus


Keskmisel 5,6 hektari suurusel pargialal on ehisaia baroksest kujundusest säilinud üksikud alleede fragmendid. 1920. aastatel lammutatud peahoone aseme lääneküljel paiknev avar esiväljak on poolkaare kujuline ja piiratud puudereaga, mille servas on säilinud fragment ca 200-aastasest pärnaalleest. Peahoone aseme idaküljel paikneva tagaväljaku kujundus kordab esiväljaku motiivi. Tagaväljaku keskel on aktsendiks kaks halli pähklipuud. Pargi põhiosa koosneb puuderidadega piiratud suurtest pargiaasadest. Peahoone aseme juurest on olnud avatud vaated all orus asuvale hobuseraua kujulise tiigile, mille keskel on saar koos kujunduslikuks aktsendiks oleva põlistammega. Tiigi vastas asub oru nõlval lehise salu, mis markeerib mõisa asukohta maastikus. Pargi juurde kuulub parkmets, mis on rajatud 1773. aastal asutatud Anrepide matusepaiga ümber. Parkmetsa peahoone aseme poolne osa on tamme puistu üksikute ebatsuugade, kuuskede ja kaskedega. Parkmetsa seob pargi põhiosaga suur pargiaas, mille maastikus paiknevad vabalt põlistamme grupid ja üksikpuud. Maanteelt viib mõisasüdamesse puiestee, mis suundub väikese tõusuga peahoone aseme ette, hargnedes seal kaheks. Alles on lehisesalu juurest mõisasüdamesse viinud munakivitee. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 22.06.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pargi reljeef põhjaosas on tasane, park asub väikesel platool, mis on ümbritsevast maastikust veidi kõrgemal. Pargist kirdesse jääv parkmets on pargist veidi madalamal. Pargi põhiosast läände on järsk langus, loode osas asetsev tiik asub oru põhjas.

Sisestatud: 08.01.2004.

Mälestise ajalugu


Juba enne Liivi sõda rajatud mõisa kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf 1624. aastal krahv Jacob de la Gardiele. Alates 1710. aastast kuulus mõis Dreilingutele, minnes 1750. aastal Anrepide suguvõsale, kelle käes püsis valdus kuni mõisate võõrandamiseni. 17. sajandi lõpus või 18. sajandi esimesel poolel ehitatud vana peahoone (hilisema valitsejamaja) juurde kuulub mäenõlval jalamil paiknev paisjärv. 18. sajandil ehitatud uue uhke barokse härrastemaja juurde kuulus algselt regulaarsete alleedega piiratud ehisaed, mille juurde rajati 19. sajandi keskel vabakujuline park. Pargi keskmes olnud 2-korruseline barokne härrastemaja sai Vabadussõjas aastatel 1918-1920 lahingutegevuses kannatada ning lammutati 1920. aastatel. (Olev Suuder, 1987; Juhan Maiste, 1999; pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 22.06.2012.