Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Riidaja mõisa peahoone
Mälestise registri number 23224
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
Mälestise vana number 540
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.10.18

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Arhitektuuriliselt ainulaadne barokkstiilis mõisahoone, millel on säilinud põhimaht ja ruumijaotus, algupärased ehituskonstruktsioonid, detailid ja hooneosad ning nende arhitektuurne vormistus.

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Pikk, hästi proportsioneeritud, algselt punasest S-kivist poolkelpkatusega hoone on väheseid 18.s. pärinevaid barokkehitisi Eestis. Esifassaad rühmitatud nurgakvaadritega akendega, keskteljel meisterlikes barokkvormides peauks. Anfilaadses järjestuses siseruumid kavandatud telgsümmeetrilistena. Barokkelamule iseloomulikuna on ruumid esifassaadi pool laiemad. Kõige pidulikum ruum on vestibüülist vasakule jääv saal. Seda kujundavad rokokooliku stukkrosetiga peegellagi ning peened kõrgetele postikujulistele baasidele toetuvad sambad. Ruumides oo mitmed barokseid siseuksi. Soklikorrus on võlvitud. (EA) Hoones on kolm mantelkorstent.

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise ajalugu


Esmateated 1223. aastast (Poderiale), mõisat (Morsel Podrigel) on mainitud esmakordselt 1593. aastal, mil see kuulus juba (1562 aastast) von Stryki suguvõsale. Aastatel 1697-1725 oli mõis panditud Freytag von Loringhofenile. 1853. aastast alates oli omanik Friedrich von Stryk. Viimane omanik oli Friedrich Georg von Stryk. Kui mõis 1919. aastal võõrandati, majutati häärberisse asunikutalude ehitajad. Aastail 1923-1967 tegutses mõisa hoones kool, kapitaalremondi järel kohaliku kolhoosi kontor. Hetkel (2002) on peahoones raamatukogu. Härrastemaja ehitatud 1762.a.

Sisestatud: 23.03.2009.

Meedia


Konverents “Mõni mõis ... Riidaja 240”

Konverentsi eesmärgiks on tähelepanu juhtimine vähestele allesjäänud puitmõisatele.
Esmapilgul tundub, et Riidaja mõisahoone oma väljanägemiselt ei tõota suurt arhitektuurilist väärtust ning ka kompleks ise pole tervikuna säilinud ning allub, nagu härrastemajagi vaid majanduslikele kaalutlustele. Ometi just siit sai alguse mitmete mõisaomanike jõukus ja just selles, talumaja meenutavas mõisahoones, kasvatati üles see generatsioon, kes hiljem rajas Eestimaale kauneid mõisaansambleid (nt. oli Riidaja mõisaomaniku Bernhard Heinrich von Stryki järeltulija Hugo Ferdinand Stryk see, kes rajas 1907.a Taagepera suursuguse mõisahoone).
Puitmõisad on muutumas Eestis haruldaseks. Valgamaal säilinud 5-6, nende hulgas veel nt. Laatsi, Sootaga. Puitmõis, mis on ehitatud barokkstiilis juba ON haruldane. Riidaja mõisahoone, mis on valminud 1762.a, oma kolme mantelkorstnaga, võlvitud sokkelkorrusega, uste oinasarvedega tahvellaudade ja esifassaadile lisatud kolmnurkviiluga, on arhitektuuriliselt ainulaadne mitte ainult Valgamaal, vaid kogu Eesti Vabariigis.

Konverentsi kava:

13.juuli 2002

kl.18.00 Kogunemine Riidaja Kultuurimajas (endine Riidaja mõisa magasiait).
Konverentsi avamine. Vallavanem Aivar Uibu ülevaade Riidaja mõisa
hetkeolukorrast. Tutvustav jalutuskäik mõisakompleksis.
kl.19.00 Avajumalateenistus ning kontsert Gerdruta kabel-kirikus.
Teenistust viib läbi Helme Maarja koguduse õpetaja Arvo Lasting.
kl.20.00 ettekanne “Eesti baroksed puitmõisad Eesti mõisaarhitektuuri
taustal ” Valdo Praust arvuti- ja andmeturbespetsialist, Eesti
mõisate virtuaalse pildigalerii (www.mois.ee ) projektijuht.
kl.21.00 ettekanne “ Strykide suguvõsa mõisad” Wolf - Dietmar von Stryk
(Strykide otsene järeltulija).
kl.21.30 ettekanne “Mõisate säilitamise problemaatika”AS ARC Projekt
kunstiajaloolane Olev Suuder
kl.21.50 ettekanne MTÜ-u Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts esindajalt
(Tõnu Viik)
kl.22.10 mõttetalgute läbiviimine Kagu-Eesti Partnerlusprogrammi esindaja Ivika
Nõgeli poolt
kl.22.45 fotokonkursi vahekokkuvõtete tegemine ning konverentsi lõpetamine.

kl.23.00 Ööteatri etendus Riidaja mõisahoones.

Samal ajal on avatud näitus fotokonkursile laekunud töödest. Parimaid töid auhinnatakse 25.augustil ning valitud tööd ilmuvad Põdrala valda tutvustavas brošüüris.

Sisestatud: 22.07.2002.

Meedia


- Riidaja mõisa lugu on ühe vana aadlisuguvõsa kroonika
http://www.24tundi.ee/?id=96878

Sisestatud: 23.03.2009.